Osaliselt oli mul ka hea meel, sest tehnoloogiafännina pole mul paremat aega, kui see, kui ma saan avastada uut telefoni, mis tahestahtmata soetada tuleb. Minu jaoks ei ole telefon vaid helistamise jaoks, vaid see on suuresti mu fotoaparaat, muusikapleier, sotsiaalmeedia- ja töövahend. Rääkimata selle GPSi ja paljude rakenduste võimalustest. Seega ma hakkasin vaatama telefone, mis kataksid mu vajadused võimalikult mõistliku hinnaga. Ma ei tahtnud kirjutada soodsa hinnaga, sest telefonid, mis täidaksid mu nõudlikud vajadused, ei ole sagedasti odavad.

Ka mu eelmine telefon oli hea, kuni ta ühel hetkel enam ei olnud. Juba viimased kuud tegi ta mu elu keeruliseks nagu näiteks lülitas kõne ajal ekraani välja ja kui teine inimene telefoni ära ei pannud, siis ei tulnudki telefonile pilti ette ja kõnet lõpetada ei õnnestunud. Välja lülitamiseks tuli väljalülitamisnuppu klpsida ja kui siis pilt murdosa sekundiks ette tuli, tuli jõuda ekraanile vajutada. Rääkimata olematust pritsmekindlusest, sest alati kui see oli niiskes keskkonnas (näiteks vihmaga jope taskus) ilma, et vesi otse peale sattunud oleks, kulus vahel päevi, et ta iseseisvalt 1000 korda päevas kuularit sisse-välja ei lülitaks. Seega pritsmekindlust ma uuel telefonil nii suureks prioriteediks ei seadnud.

Skännides hetkel pakutavaid mudeleid jäi lõpuks sõelale Huawei P10, mis on tunduvalt soodsam, kui Samsungi ja Apple tipud, kuid kallim odavatest mudelitest. Mul avaneski võimalus saada telefon nädalaks enda näppude vahele, et näha, kas sellest võiks saada minu uus telefon. Seadsin viis tingimust, millele telefon vastama peaks.

1. Aku kestvus

Värskendav oli minna telefonilt, mis oli algusest peale hädas, et õhtuni vastu pidada, telefonile, mille puhul kaalusin ma ka enne uinumist, et kas on mõtet täna ikka laadima panna või mitte. Aku kestvus on P10 imeline ja ma olen suur tarbija. Päris kahte päeva sellega läbi ei vea, kuid kui isegi jääb õhtul juhe taha panemata, siis antud telefonil on laadijaga eriti mõnus suhe ja vähem, kui veerand tunniga on pisikeses raalis nii palju energiat, et täidab selle ajaga üle poole akust. Nn supercharge.

2. Kaamera

See on ka Huawei P10 üks peamisi müügi argumente, et sel on suurepärane kaamera. Teevad nad siin koostööd Leicaga ja videotöötluses hullutavad noori GoProga töötlusprogrammi pakkudes. Fotod tulevad tõesti hämmastava kvaliteediga. Need ei ole mitte ainult teravad, vaid erinevate lisavidinatega saab luua pea 3D taju. Ka enekakaamera suudab teha pilte, millel on rohkem piksleid kui konkurentidel.

3. Käsitsemise lihtsus

Siinkohal jäi minu tunnetus kahetiseks. Ma ei oskagi öelda, kas see oli positiivne või negatiivne, aga telefon on väga lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud. Olles jäänud truuks Androidi süsteemile, ei paku telefon mingeid erilisi üllatusi. Mul teeb alati tuju rõõmsaks, kui tootjad on teinud mingi vimka ja jätnud kasutajale avastamisruumi. Selle telefoni puhul ei tekkinud ühtegi ahhaa-momenti, sest tegu olu justkui vana hea sõbraga, kellelt sa tead, mida oodata ja mis nuppe vajutada.

4. Hind

Kord, kui ma tulin koju ja teatasin naisele, et ma ostsin endale 900 eurose telefoni, oleks ta peaaegu ära minestanud ja väljendas igati pettumust, et kas ma tõesti läksin liimile ja maksin telefoni eest 900 eurot. Ma ei läinud. Ma lihtsalt kontrollisin teda, et mis juhtuks, kui ma ostaks endale telefoni, mis on kallim, kui see, mis ma endale lubada saan. Seega on Huawei palju mõistlikumalt hinnastatud ja kui ma panin nad kõige kallimate kõrvale võrdlustabelisse, siis need erinevused sisus ei olnudki midagi eriti märkimisväärset. Hind, mis jääb 500-600 vahele sellise sisuga telefoni eest oli nii mulle, kui ka mu kodusele arvepidajale tunduvalt õigustatum summa.

5. Üldine rahulolu

Ekraan on telefonil selge ja puhas. Võrdluste järgi pole päris sama tehnoloogia nagu tippklassil, kuid hinnavahe seda tõenäoliselt ka seletaks. Nagu öeldud, ei seadnud ma eesmärgiks ka seda, et tegu peaks olema niiskuskindla telefoniga, sest kui oleks, oleks Huawei saanud miinuspunkti. Ka minu võrdlemisi lühikeste sõrmedega piisas ühest käest, et telefoni hallata. Disain on telefonil samuti hästi õnnestunud ja selle tagaküljel olev krobeline metallplaat ei lase sõrmejälgedel eriti tekkida. Visiitkaardi sisselugeja ja sõrmejäljelugeja müügiargumentidena on miski, mida ma peaks selles klassis telefonidel juba põhimõtteliselt iseenesestmõistetavaks. Kui ma peaks hindama ja enda seotud nõudmisi arvestama, siis ma annaks sellele 8/10, sest tegemist on väga hea telefoniga, mille puhul ma oodanuks lihtsalt enam wow-momenti.