Toyota C-HR Flow ehk kuidas lummata X- ja Y-generatsiooni ning kogu maailma

Äsja müügile jõudnud Toyota sportlik kupeemaastur C-HR hoiab automaailma ärevil. Tegu on täistabamusega: moodne, keskkonnasõbralik, sportlik ja eristuv sõiduk püüab paljude pilke. C-HRi ihaldavad naised ja mehed, pered ja paarid, rikkad ja kuulsad. C-HR on esimene Toyota, mis kannab tootja uut disainikeelt ja sillutab autotootjatele teed millennial'ide kõnetamisel.

Eesmärgiga tuua kaasaegne linnamaastur meeldejäävalt aastatuhande vahetusel täiskasvanuks saanud põlvkonna huviorbiiti, ehitas Toyota loovmeeskond Londoni vanas trükikojas ainult üheks õhtuks üles paralleelmaailma, öise rännaku läbi Euroopa viie kultuuripealinna ning valis virtuaalseks transpordivahendiks kupeemaasturi C-HR. Olin üks neist õnnelikest, kes sellele esitlusele kutse sai.

Selle öö teejuht, näitlejanna Milla Jovovich, kellega „The Night that Flows” osalusteatris kohtusin, tõdes, et C-HR on auto, mille ta pikemalt mõtlemata ostaks: „C-HR on kõik, mida ma vajan: ääretult laheda disainiga, maailmaga ühendunud keskkonnasõbralik ja peresõbralik auto. C-HR tabab mu sisemist flow'd ja usun, et naudin iga hetke, mil saan sellega sõita.” Idee teha just C-HRiga seoses midagi täiesti hullumeelset tundus Jovovichile loomulik: „Ma ei kahelnud hetkegi „jah” öeldes, aga ei kujutanud muidugi ette, kui suurejooneline see siin kõik olema saab,” oli ta järgmisel hommikul siiralt rõõmus. „Usute või mitte, see on olnud mu karjääri üks keerulisemaid rolle. Just seetõttu, et pidin raamidest ja mugavustsoonist välja astuma ja aitama luua uut maailma.”

Millennial'id vaimustuvad värskest ja enneolematust

Unustage Exceli tabelid. Igale tootjale on põletav küsimus, kust saada konks, hook, catch, quirk, mis ahvatleks Y-generatsiooni neelatama? Y-generatsioon on ainus, kelle eelarve on teaduslikult tõestatult pidevalt 2% miinuses. Mis puutub autodesse, siis vastupidiselt levinud arvamusele, on Y-d valmis isiklikku sõiduvahendit ostma. Jah, nad teevad seda pisut hiljem kui X-id, aga seda valivamad nad on.

Toyota koos oma loovagentuuriga tõestas Flow külalistele kogu maailmast, et Y-d on valmis tunnistama oma armastust autode vastu ja võtma need ka kasutusse. Tõsi, siinkohal tuleb millennial'idel arvestada, et ees oleme meie, X-id, kes me samuti hea meelega silmapaistvaid ja säästlikke ning sportlikke sõidukeid ihkame, ja need endale ka ostame, sest me võime!

Kuidas siis ikkagi Y-generatsiooni kõnetada? Retsept on lihtne: võta kõige pöörasem idee ja usu sellesse. Kirjuta stsenaarium, mis oleks ühtaegu põnev, õudne ja jätaks kõik otsad lahti. Leia võimalikult pime, külm ja kole koht, ehita sinna viie kuuga üles võimas paralleelmaailm, täida see moodsa tehnika ja C-HRidega, lennuta kohale maailmamõõdus popstaarid ja näitlejad, kutsu kohale sada eelarvamustevaba ajakirjanikku ja anna minna! „The Night that Flows” (voogav öö), siit see tuleb!

Villane sall ümber ja Millaga kohtuma!

Hetkeni, mil meid kolleegidega kolmekaupa Flow-maailma uksest sisse lükkama hakati, valitses mu mõtetes paras segadus. Olen enda meelest küll kõva seikleja ja improvisaator, aga tunnistan, et seekord olin veidi mures, mis juhtuma hakkab, ja milline on loo fookus.

Sportlik kupeemaastur Toyota C-HR on mulle juba mõnda aega tuttav. Mind vaimustab selle auto välimus, sõidumugavus, ruumikus, ökonoomsus, suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe. Kui mul peaks olema linnas või linna lähedal elades vaja pere esimest autot, siis kaaluksin tõsiselt C-HRi ostmist.

Londonist otsin ma disaini ja traditsioone. Milla Jovovichi fännan filmi „Viies element” Leeloo rolli pärast. Edasi oli tundmatu maa: 26 -aastane DJ Quartero, parasjagu teel maailmakuulsusele; aeg-ajalt Baltikumi põdrasammalt ja tikreid korjama sõitvad staarkokteilisegajad Alex Kratena ja Simone Caporale; mustkunstnik Etienne Pradier, kes on suure osa kuulsusi oma kaarditrikkidega ära tüssanud. Vabandust, kuidas see kõik üheks tervikuks kokku laotakse ja C-HRiga seotakse?

Loobusin ülemõtlemisest, saatsin staaridele küsimused ette, pakkisin kaamera ja moodsa sinihambaga endlikepi ning lasin asjadel minna. Moment enne trükikoja raskest rohelisest uksest Flow-maailma sisenemist viskas kolleeg Liisi mu õlgadele alpakavillast salli, et proua ei külmetaks ja oligi minu kord.

Maailma kiireim ööreis: poole tunniga viis linna

Berliin, Milano, Pariis, Barcelona, London: vaevalt 40 minutiga lendame me ajas ja ruumis läbi viie linna öömelu. Kiirus, kaamerasähvatused, õnnemängud, reiv, kokteilid, öö, pidu, veel pidu … Linnast linna lennutab meid kord kujuteldavalt, kord ralliässa Guerlain Chicheriti roolimisel C-HR.

Kimame kummide vilinal, vahepeal õhus rippudes trükikoja hiigelsaalides, taustal üleelusuurustel LED-ekraanidel möödakihutav linnamelu ja Milla sugestiivne hääl; ümber kümned lavastuses osalejad, kehastumas sakslasteks, katalaanideks, prantslasteks … Mul kaob järg käest umbes neljateistkümnendal minutil, mil meid Pariisi moesõu pildistamiselt autosse lükatakse ja Barcelonasse sõidutatakse.

Vehklen vaheldumisi endlikepi ja kaameraga, püüdes toimuvat mingilgi moel jäädvustada. Nooremad kolleegid naudivad raju elamust, hõiklevad ja tantsivad. Viskan salli ja endlikepi auto tagaistmele ja võngutan end DJ Quartero rütmis kaasa.

Londonis, mida kujutatakse põrgupunase baarina, hoog vaibub. Ongi viimane linn, aeg teha Alexi ja Simone kivi. Jah, täpselt. Klaasis on sidrunimahlast, kõrvetatud samblast, kadakamarjadest, viinast ja kes teab millest vormitud helendav kivi. See omakorda on uputatud piimjasse tiiki. Piiksatan abitult, et olen tööl ja alkoholi ei tarbi, mispeale tõstab Alex mulle klaasi nina ette ja ütleb resoluutselt: „Sa pead maitsema!” Kivi on kirbelt hea!

Külm on ikka. Tõmban salli kõrvadeni ja teen näo, et olen OK. Kõik mu ümber on nii chill'id, nii õnnelikud … teen igaks juhuks veel pilte. Ja siis ta tuleb. Põrgupunases kostüümis, ilus nagu ime, Milla!

Vaatab mulle kaamerasse, võtab mõne kelmika poosi, siis astub juurde ja kallistab: „Pole midagi, sulle hakkab see meeldima.” Baarileti tagant kargab ootamatult välja fotograaf ja teeb minust ja superstaarist sariklõpsu. Tahaksin sel hetkel väga ühe C-HRi ärandada ja põgeneda hotellituppa oigama. Milla pildid mu kaameras jäävad kauniks mälestuseks, trükki lasta ma neid ei tohi. Lehte läheb pilt, kus mina olen salliga ja tema on ilus.

Geniaalne, keskkonnasäästlik, tõhus

Jah, see on geniaalne idee, tuua ühte kohta kokku viis linna, pigistada neist välja parim võimalik kokteil ja serveerida see koos väga hea auto, ägeda bling-bling'i ja korraliku peoga Y-dele. Kaugelt keskkonnasäästlikum versioon kui mistahes klubireis või travelhack. Tõhus sõnumi levitamise viis, sest üpsilonid elavad virtuaalmaailmas ning päriselus kulutavad peamiselt ainult sellele, mis on lõbus või huvitav.

Ei pea olema majandusanalüütik, et mõista, Flow krõksas Londonis lahti ühe kuldpähklikese: tuhanded sotsiaalmeediasse lennanud pildid ja videolõigud hashtag'iga #toyotaflow #toyotachr on nähtaval ilmselt ka aastaid hiljem, valitud ajakirjanikud aga jäävad edaspidi paljutki võrdlema C-HRi osalusteatriga Londonis.

Konkureerivad loovagentuurid ahastavad: „Kuidas me ise pole selle peale tulnud?” ja asuvad kopeerima. Ja millennial'id leiavad, et kui neil kunagi peaks tulema mõte, et saaks lapse või teeks autojagamise-startup'i, siis valivad nad muidugi C-HRi.

Epiloog: see ülbe X

Erinevalt Y-dest tean mina, X-gene'i laps, päris täpselt, mis on mu „sisemine flow”, mida Londonis leidma innustati. Olla X tähendab teaduslikult tõestatud eelisseisundit, parimat segu „beebibuumeritest” ja millennial'idest. Olla X tähendab võimalust teha ja võtta parim. Kui juhtub, et konkureerin üpsilonidega C-HRile, siis mina võidan. Mina olengi flow. Milla muuseas ka.

Vaata veel