UUDISTOODE: Unelmate käekell autofanaatikule...või siiski mitte?

Sellele loole keerati starterit hetkel, kui hea tuttav parkis ennast minu elutuppa ning küsis: “Kuule, sinule meeldivad igasugused imelikud vidinad, anna nõu, mida ma võiksin vennale kinkida? Nii raske on, tal on kõik olemas. Ainult autodest võib ta sonida kasvõi hommikuni…”

Et mõte paremini libiseks, korkisime lahti kaks klaaskanistrit virgutava küttevedelikuga. Pärast kerget tankimist jäime sobiva mõtte ootele.

Ja sealt ta tuligi, meie uhke ja kordumatu kingiidee. Pidasime sekundikese nõu, Seejärel istusime arvuti taha, kinnitasime turvavööd, ja asusime tellima. Oma super-hüper kingitust. Vastavalt, khm, meie väga õhulisele eelarvele.

KELL, MIS ON MÕELDUD EDEVALE AUTOFANAATIKULE

Aega oli kulunud umbes kuus põletatud bensupaagitäit, kui postkasti laugles ihaldatud pakiteade.

Turbokiirendasin ennast postkontorisse ja juba oligi pakike mu erutusest värisevate näppude vahel.

Olin põnevil. Kell, mis näitab aega nagu spidomeeter ja tahhomeeter. Edev, mis? Korraks tuli meelde Knight Rider ja Kit. Ja Hasselhoff. Vägev.

Enne tuttavale helistamist ja kingi üleandmist otsustasin teha tootele põhjalikuma ülevaatuse. Et kui on äge, tellin endale ka.

Aga vot ei telli.

Sest see pole mingi trendikell, vaid järjekordne huupi puusalt tulistatud nuritoode.

PLUSSID: Hea idee, ahvatlev kontseptsioon.
MIINUSED: Kõik ülejäänu.

Esiteks. Kellal on täiesti veider jäik kummist randmerihm. Valge. Ebamugav.

Teiseks. Sihverplaadil olevad numbrid helendavad küll LED-valguses päris naljakalt, aga kogu see numbrite rägastik on üks paras kirbusitt. Mitte muhvigi ei näe. Eriti lootusetu oleks aega tšekkida sõidu ajal.

Kolmandaks. Kella seadistamine on lihtne. Paberil. Tegelikult nupud töötavad nagu ise tahavad. Või pigem ei taha üldse.

Neljandaks. Muidu töötaks kell naljaka kingiideena, aga ka siin on nupukad tootjad välja mõelnud sobiva takistusriba: korraliku pakendi puudumise.

No ei kingi sa ju kella, mis on mässitud sajakordselt mullikilesse. Isegi, kui kingi saajaks on paadunud automaniakk. Ikkagi ei kingi.

Helistasin tuttavale ja ütlesin ausalt, et panin ideega puusse. Ta võttis asja üllatavalt rahulikult ja lausus, et juba arvestaski sellega. Isegi naeris talle omasel, hästi reguleeritud diiselmootori plödinat meenutaval moel.

Minagi naersin. Itsitasin edasi ka siis, kui võtsin köögist lihahaamri, keerasin kella hoolikalt eelmise päeva Postimehe sisse ja lajatasin täiest jõust. Oli mõnus tunne. Naer ei tahtnudki lõppeda.

Kohtuotsus: 2/10 (kaks punni idee eest).