Tundub aga, et viimasel ajal on selle koera valvsus oluliselt langenud, sest üha tihedamini võtavad peavoolumeedias sõna isikud, kelle arusaam Eesti hetkeolukorrast on pehmelt öeldes vildakas. Ei saa ju ükski terve mõistusega inimene tõsiselt võtta väiteid, nagu oleks Eesti viimased aastad tiksunud unelevas stagnatsioonis. Mõned eriti jultunud lapsesuud julgevad isegi väita, et Eesti rühib täna tasa, aga kindlalt allakäigutrepist ülespoole.

Nonsenss.

Aga sinna pole midagi parata, et läbi aegade on tumedusega löödud pööbel põlastanud nende seas eredama leegiga põlevaid suuri mõtlejaid. Mõnikord, jah, on juhmi rahvamassi viha paisunud isegi füüsilise noomituseni.

Loodan siiralt, et tänaseks päevaks on Eesti ühiskond sedavõrd tsiviliseeritum, et ühel heal päeval ei otsusta teatud taluvuspiiri ületanud märatsev rahvasumm Raekoja platsil häbiposti kinnitada meie suurepärase Eesti brändi disainereid.

Või korraldada avalik piitsutamine Vabadussõja võidusamba loojatele kalli ning viletsa hanke eest. Kole mõelda, mis juhtuks näiteks Juhan Partsiga, kui ta sellisel emotsionaalsel hetkel satuks lihtrahva küüniste vahele!

Nüüd siis on talurahvas leidnud uue patuoina, keda teenimatult nüpeldada: rahandusministeerium eesotsas Sven Sesteriga ning nende plaani erimärgistada kõik firmaautod. Minu arust superhea mõte. Sven Sester on väga tark mees. Ja tema teab autodest nii mõndagi.

Niigi peaaegu täiusliku idee teeb veelgi mehukamaks teine suurmõtleja, Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talvik, kes on võtnud Sven Sesteri käest ideetõrviku ja puhunud leegi veelgi suuremaks. Talvik on mees, kes oskab teha vigurit ka tõsise ilmega. Võta sa nüüd kinni, mida ta tegelikult mõteb. Aga fakt on, et mõtleb mees avaralt. Ja vaimukalt.

Artur Talviku meelest võiks lisaks firmaautodele olla märgistatud ka poliitikute ning muiduametnike ametiautod. Peent kunstitaju omava inimesena pakub Artur Talvik välja ka numbrimärkide värvitoonid, milleks on suviselt rõõmsad oranž ja kollane.

Plaksutan vaimustusest käsi. Suurepärane, härrased! Viimane aeg on teatud osa meie ühiskonnast markeerida selgelt eristuvate tunnusmärkidega. Nii on tehtud aegade algusest saadik ja alati on sellist tegevust saatnud tormilised tagajärjed.

Et erimärgistamise tõrvik praksuks veelgi eredama leegiga, pakuksin välja mõned lisaideed. Kõik need nipid on ajalooliselt läbi proovitud ja iga ajaloolane võib kinnitada, et täiesti toimivad. Niisiis.

Hetkel sisaldab meie plaan erimärgistusega numbreid ettevõtjatele, poliitikutele ja ametnikele. Ütleme, et nende autode numbrimärgid on endiselt kandilised ja värvitud päikesetoonis (kollasest oranžini).

Samas oleks liiga umbmäärane, kui poliitikud sõidaksid ringi pelgalt kollaseks võõbatud numbrimärkidega. Palju informatiivsem oleks, kui sotside numbrimärke ümbritseks roosa raam, Keskerakonna numbrimärgil annaks tooni roheline foon, EKRE liikme numbrimärgile võiks olla spetsiaalse kleepsuga kinnitatud värske rukkililleõis. IRL (Isamaa) võiks kasutada küll kollast märki, kuid ilma numbriteta. Umbes nagu motoklubide noorliikmed, kes alles peavad suurte poiste seas oma sõnaõigust tõestama. Ja kui näiteks Tsahkna võidab teles esimese debati või surub läbi erakonna eelnõu, saab Isamaa (IRL) õiguse ühele numbrile oma numbrimärgil. Ametiauto numbrimärk, nagu pagunid, tuleks välja teenida.

Tuginedes ajaloolisele traditsioonile, võiks olla juudisoost omanike firmaautod märgistatud kuusnurksete numbrimärkidega.

Samuti oleks siin hea hetk vastu tulla pidevas stressis ja allasurutuses siplevale homoseksuaalsele kogukonnale. Nagu ajalugu õpetab, markeeriti vanasti gay-inimesed roosa kolmnurgaga. Hiljem võttis selle efektselt silmapaistva sümboli üle gay pride liikumine. Kolmnurkne roosa numbrimärk oleks kui plinkiv majakas keset liiklusmerd, demonstreeriks selgelt autojuhi julgust olla tema ise, järgida oma sisemist tõekspidamiste teekonda. Minu meelest väga vahva.

Edasi. Kristliku kirikuga seotud ametiautod võiksid olla teadagi ristikujulised, ortodoksi kiriku järgijatel oleks numbrimärk valge nagu lumi. Ortodoksi kirikule vastanduvad usulahud tähistaks ennast aga kollaste ristidega. Nagu katoliku kirik märgistas vanal ajal dualistidest katarid. Sellisel juhul oleks ka uskmatult matsil kohe selge sott, kes on peavoolukiriku jünger ja kes uljas mässaja.

Kindlasti ei tohiks unustada neid usinaid eesti kodanikke, kes vuravad katkematu innuga Eesti ja Läti vahel. Mäletan, et umbes veerand sajandit tagasi üritati samuti viinalembeste autojuhtide masinaid tähistada spetsiaalse numbrimärgiga. Jah, ärge naerge, see on tõsijutt. Numbrimärk algas alati O tähega. Rahvakeeli siis “oinamärk”. Toona aktsioon pikalt ei kestnud, ilmselt polnud kõik piisavalt hästi läbi mõeldud.

Kui härra Ossinovski tahab alkoholi sissevedu piirata (taaskond, braavo!), siis võiks viinarallitajate numbrimärgid augustatavad. Võtame taas eeskuju lähiminevikust, kui vene ajal oli autojuhil koos lubadega kaasas ka tehniline talong, kuhu inspektor sooritatud patu eest augu uuristas. Me võiksime kehtestada analoogilise süsteemi. Kui autojuht ületab Eesti-Läti piiri, loetakse üle tema poolt kaasa võetud alkoholikogus ja vastavalt sellele tehakse auto numbrimärki uus auk. Rohkem alkoholi, rohkem auke. Kui aukude arv ületab teatud normi, muutub märk kehtetuks ja selle lunastamine maksab kena kopika. Lihtne.

Võibolla pole see veel täna teema, aga ette mõelda võib ju ikka. Märksõnaks pagulased.
Jah, täna on neid meie teedel vähe ja needki enamasti kahel jalal. Aga, nagu ütlesid meie esivanemad, andke aega atra seada! Praeguse efektiivse immigratsioonipoliitika jätkudes võime olla kindlad, et meie tänavatel vuravad peagi masinad, mida juhivad kollased, pruunid, mustad, punased ja miks mitte isegi rohelised käed. Iga rahvas toob kaasa oma kultuuri, võimalik, et ka oma transpordivahendid ja erimärgistused. Kindlasti oleks tulevikule mõeldes tulus erimärgistada ka kõik võõramaalased ning vastavalt nende etnilisele päritolule lisada numbrimärgile ka meeleoluka sümboli.

Selliseid näiteid võiks tuua palju. Aga saan aru, et Sester & Co on kibeda siblimisega niigi hõivatud, sest kuuldavasti on autonumbrite erimärgistamine pelgalt väike veepiisake kavatsetavas muutuste ookeanis! Palju jõudu ja jaksu neile!

Meie, lihtrahvas, ootame mäejalamil suure innu ja huviga, mida te järgmiseks välja mõtlete!