Soovides teada, kuidas peavad mehed naisi sel päeval meeles, palusime enda naislugejatel jagada meiega pilte, mis ilmestaksid tänast päeva. Väga hea meel oli tõdeda, et kuigi naistepäev ei ole Eestis enam ametlikult punane päev, siis paljud mehed ei lasknud end sellest heidutada ja pidasid enda ilusamat poolt täna lillede, kommide, maasikate, kontserdipiletite või meeldiva kõhutäiega meeles. Ühel juhul oli kingiks kala. Väga praktiline!

"Tekstiilipesuri sain paar päeva varem kätte sest no annab peita seda. Aga sõbrakulleriga tulid mu lemmiklilled tulbid mu kalli mehe poolt kes kaugel tööl ning pojalt roosid(mis ise ostsin, sest ta 2.a)" kirjutas Annika.

Ka Merly jagas enda päeva meiega: "Meie pidasime naistepäeva oma lemmikrestoranis Põhjakas. Kahjuks satume sinnakanti harva aga seda enam on see eriline ja oluline!"

Laura seevastu on mehega ühel nõul, et tänast eradi tähistada pole mõtet: "Kas ma olen ainuke naine, keda sõbrapäev ja naistepäev ei huvita? Mulle on oluline, et mees mind kogu aasta meeles peaks, eriti sellistel päevadel kui ma seda oodata ei oska. Täiesti suvalisel päeval lilli, komme vms on ju palju erilisem saada, aga noh, ma olen ise ka "eriline" nagu abikaasa ütleb."

Kristeli mees ei pea samuti päevast midagi ja ta räägib enda päevast nii: "Minu mees on arvamusel, et naistepäev on nõukogudeaegne igand ja seda ei peaks üldse pidama, aga et suuremat kära ära hoida, siis päris tühjade kätega ta koju tulla ei julge ja väike õieke on ikka kaasas. Meil kodus naiste ülekaal. Isegi lemmikloomad kõik on emased ja ainus poeg on väga südamlik ja hella hingega, vaatamata oma noorele eale (kolme ja poole aastane) peaks tema naisi iga päev meeles!"

Gerli räägib, miks isegi siis, kui päev korda ei lähe, ei tohiks täna naist põhimõtte pärast ignoreerida: "Mina olen suur lillefänn. Minu jaoks on lilled imelised ning nende ilu päikesega võrreldav. Minu mees aga on pigem selline tüüpiline Eesti mees, kes nendest väga lugu ei pea. Nii juhtub pigem see, et lilli saan siis, kui härra millegagi hakkama on saanud. Tähtpäevadel olen ise pidanud meelde tuletama (loe vinguma), et mulle väga meeldiks lilli saada. Muidugi aastatega olen seda aina vähem teinud, sest no kaua sa jaksad lunida. Tean, et osadele naistele on naistepäev tavaline argipäev ja muidugi iga naine soovib ka tavapärastel hetkel hellitusi saada, AGA mina ootan seda päeva suure õhinaga. Nimelt on meil töökollektiivis 15 meest ja 5 naist ja oi kus need mehed oskavad ennast ka vahel kokku võtta. Ka täna hommikul ootas naisi ilus kutse kohvikusse, kuhu mehed olid ennast ritta võtnud, lilled pihus, tort käes ja ilusad sõnad suul. Päeva ilusaim algus. Oma mees pesi kodus nõud ära (no mul on ka käsi kipsis) aga pidasin seda ka väikeseks zeštiks."

Kuid nagu galeriiski näha, jäi nii mõnigi tühjade pihkudega ja veel tühjemate vaasidega. Loodetavasti oli päev neil igas muus mõttes korda läinud ja tehke mehele märkus, et kui neid isegi Eestis ei juhtu olema, siis lillekullerid on pea igas keskuses ja kui kullerit pole, siis sõpru ikka on, kes välja aitavad.