Millised on peamised probleemid, millega mehed pöörduvad kardioloogi vastuvõtule?

Kõige sagedasemad on kindlasti kõrgvererõhktõbi ja selle haiguse organkahjustuste edasine diagnostika ning ravi (südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, rütmihäired). Minu enda kitsama kardioloogilise erialaga (rütmoloogiaga) seoses on vastuvõtul kõige sagedasem keskealine meespatsient kodade sagedaste paroksüsmaalsete virvendusarütmiaepisoodidega. Vajalik on eelnevatele uuringutele toetudes otsustada edasise antikoagulatsioonravi ja rütmikontrolli strateegia (medikamentoosne ravi või kateeterablatsioon). Sagedasemad kaasuvad haigused ja riskikäitumised on kahjuks jätkuvalt ülekaalulisus, suitsetamine, düslipideemia ja vähene füüsiline aktiivsus.

Kas Eesti mees on pigem tabletiusku või on nõus tegema ka elustiilimuudatusi, et toime tulla hüpertensiooni või hüperkolesteroleemiaga?

Elustiili muutmine on vaevaline, pigem ikka loodetakse tabletile või siis pannakse väga suur lootus saada kasu spetsiifilisest protseduurist (nt rütmihäirest vabanemiseks või südame sondeerimise protseduurist). Samas haiguse esmases/teiseses preventsioonis ja parema ravisoostumuse taga (sh protseduuride kaugedukuse taga) on elustiili muutus.

Aga on ka teisest äärmusest näiteid. Rütmihäirespetsiifiliselt näeme üha enam keskealisi mehi, kes on tervisespordiga selgelt liiale läinud (või alustanud treeningutega liiga intensiivselt). Treeningumaht jõuab juba tippsportlaste tasemele, vigastused ja südameprobleemid on keskealisel mehel siis ka kerged tulema.

Kas kardioloogile pöördunud mees on pigem ülekaaluline ja lodeva elustiiliga või pigem sportlik, terviseteadlik ning otsib lahendusi, mida saab ka ise oma tervise heaks teha?

Minu praktikas on siiski pigem lodavama elustiiliga, ülekaaluline.

Allikas: kliinik.ee