Kevin ei näinud end kui emotsionaalset sööjat, vaid kui poissi, kes sõi palju ja valesti. Tema ihaldatud toidud olid peamiselt müügil kiirtoidu kohtades ja burksiputkade akendest. Raha kulus sageli ka Fantaga ja krõpsudega kõhu täitmiseks. Kogused ajas aina kasvasid ning söömist ei lõpetanud Kevin siis, kui kõht oli täis, vaid siis, kui enam sisse ei mahtunud. Söögikordi saatis ka pidev näksimine, mis pea kõigil ülekaalulistel probleemiks on.

Ülekaal hakkas kiiremini suurenema siis, kui noormees sai tagumiku alla motorolleri, mille heliga ta naabreid tänavatel "rõõmustas". Roller andis vabaduse käia seal, kus soovis ning tema valik osutus friikartulite ja burgeriputkade omanike käibe kasvatamiseks.

Vastuseks küsimusele, kuidas asi üldse nii kaugele arenes, arvas Kevin, et kuna tema loomuses ei ole solvumine ja kõik need paksunaljad, mida tögamisena tehti, ei tekitanud temas emotsioone, siis ei tulnud ka erilist põhjust, miks endaga tegelema hakata. Lisaks tundis ta end ülekaalulisena laisa ja väsinuna ning viimane asi, milleks laisal ja väsinud inimesel energiat on, on iseendaga tegelemine.

Jõusaalis rauda kangutamas käis ta ka ülekaalulisena, kuid kuna toitumine oli kõike muud kui mõistlik, siis ei järgnenud kaloritepõletamisele ka kaalulangust, sest trennijärgselt rändas taas suhu tavapärane toit, mis rasvarakke suureks punnitas.

Kihlvedu, mis sütitas mõtte

Kuid ühel päeval sõbraga rääkides, pakkus sõber kihlveo, et kui ta püüaks paari kuu jooksul kaaluga tegelda ja kindla hulga kilosid seljast maha raputada, mis aga ülekaalulisele Kevinile ei meeldinud. Rahaline võiduvõimalus oli küll ahvatlev, kuid see tähendanuks mugavustsoonist väljumist ja ülikooli tudengina oli tal kõike muud kui aega. Õhtul aga ei olnud see pakkumine ikka tema peast lahkunud ja mõte sellest, et saada see liigne kehakaal seljast, muutus aina ahvatlevamaks, sest kuigi ta sellele iga päev ei mõelnud, oli ülekaal tema elu siiski mõjutamas. Ta ei võtnud rannas särki seljast. Veelgi enam, sageli oli särgil veel ka teine särk peal. Ka riietumine oli kaugel moodsast, sest ülekaalulistele ei toodeta ilusaid riideid. Neile toodetakse suuri riideid, mis juba põhimõtteliselt võtabki riidel võimaluse ilus ja moodne olla.

See oli hetk, kus ta tegi otsuse muutuda.

Kevin istus arvuti taha ja hakkas tuhnima, et leida, mida ta siis kiirotoidu asemel sööma peaks. Facebookis olev grupp „Süües saledaks” pakkus talle rohkelt inspiratsiooni, kuna seal jagavad kümned inimesed kõiki oma toite koos piltide ja retseptidega ning enamjaolt on need ka lihtsad toidud, mida muidu söögitegemisest eemale hoidev Kevin ka endale jõukohasena nägi.

Ta lüliltas päevapealt välja toidud valge suhkruga ja valge nisujahuga ning kui millegi järgi väga isutama hakkas, tegi korra kuus patupäeva, et ka kõigist neist isudest peast lahti saada. Igapäevane kaloraaž sai olema 2000-3000 kCal vahel ja järge aitas pidada nutirakendus MyFitnesspal, mis on paljude kaalulangetajate seas populaarseks saanud ja seega on sisestatud ka rohkelt kohalikku Eesti toitu, mis muudab üesmärkimise hulga lihtsamaks. Kevin hakkas rohkem rõhuma sellele, et rohelist tarbida ja et süsivesikuid mitte ületarbida. Ta küll ei söönud suhkrut ja jahu, kuid sõi jätkuvalt koduseid toite, kuna üliõpilasene on rahalised vahendid piiratud.

Muutus ka söömistihedus. Endine söön, kuidas juhtub, muutus söömiseks viiel korral päevas, mis muutus talle õige pea ka täiesti loomulikuks. Vaid väljaskäimised ja alkohol olid need, mis ahvatlesid halbu valikuid tegema, kuid järgmisel päeval oli noormees tagasi vanal rajal ja eelmise päeva meeletusi eriti üle ei dramatiseerinud. Võttis seda aegajalt kiirtoidu söömist, kui enda premeerimist, sest preemia tekitas noormehes hea tunde ja hea hea tunne andis omakorda motivatsiooni jätkata.

Lisaks söömisele muutusid ka treeningud

Lisaks jätkas mees ka treeningutega ja tõstis aeroobse osa osakaalu. Igale jõusaalitreeningule eelnes 20 minutit kas tempokat kõndi, sõudmist või rattaga sõitu. Jõusaalis aitasid paremini kohaneda seal treenivad inimesed ja sõbrad, kel varasem kokkupuude. Siiski eelistas kavasid mees ise endale koostada.

Trennile Kevin siiski kaalulangetusel väga suurt osakaalu ei anna, vaid pigem andis trenn hea enesetunde ja saavutus lõi emotsioonid lakke. Lisks oli aina vähem aega igavleda ja niisama igavusest enda kõhtu punni süüa.

Trenn ja toidu ettevalmistamine muutus oluliseks osaks tema elus. Toite valmistas ta alati ette nii, et tegi mingi suurema koguse ja jagas selle päevade vahel ära. Kuid, et see liiga domineerivaks ei muutuks, võttis Kevin vabamalt ning ei valmistanud terve nädala menüüd ühel päeval ette, vaid jooksvalt- kui nägi, et satub olukorda, kus süüa ei saa, siis tegi endale ise kaasa.

Tema igapäevane menüü oli laias laastus järgmine:

Hommikusöögid – kas mitmeviljapuder puder puuviljadega, omlett, või võileib maasingi ja rohelisega. Välja jäid keeduvorstid ja asemele tulid täissuitsuvorstid ning sink.

Lõunaks oli valikus alati korralik kõhutäis – salat ja liha koos tatra või pruuni riisiga. Suurem asi kartulisööja Kevin pole, kuid siiski vahel sööb.

Õhtuti püüab Kevin süüa teadlikult kergemaid toite, võttes salati koos kana või sealiha tükiga.

Vahepaladeks oli Kevini valikuks puuvili, või maitsestamata kohupiim. Viimane on Kevini üks lemmiktoite.

Tööga saavutatud tulemus


Kaalukaotus oli esimestel kuudel kiire, kuna kaotada oli palju. Keskmiselt kadus kehalt nädalas 1-2 kilogrammi. Hiljem kaotus aeglustus ja tavapäraseks sai pool kilo nädalas.

Täna 14 kuud hiljem on Kevini kaal langenud 141 kg-lt 87 kg-le. Ehk kokku on kaotus olnud 54 kilo. Teksade number vähenes kümne numbri võrra ja 44 on muutunud 34ks. Ka särgid ei ole enam tavapärane XXXL, vaid olenevalt lõikest L või M.

Eriti rõõmus on noormees uue enesetunde tõttu, sest see laiskus, mis ülekaalulisena pidevalt peal on, on täielikult kadunud. Kandes iga päev 50+ kg enda turjal kurnab inimest ja muudab loiuks, mis omakorda kasvatab veelgi kaalu. Nüüd tajub mees energiat ning tal on viitsimist elada ja maailma avastada. Kevin armastab aktiivset ajaveetmist ja ei ütle kunagi ära võimalusest trenni teha. Kõhunahk on hetkel lõdvem, kui noormees sooviks, kuid ei midagi hullu ja noormees usub, et paari aastaga pinguldub seegi.

Kuigi trenni puhul ei tähtsusta noormees kaalukaotuse osa üle, siis täna on tal siiski hea meel, et terve aja treeninud on, kuna rasv on kätelt suures jaos kadunud ning välja on tulnud lihased, mida treeninguga saavutatud on.

Kui ta vaatab teisi ülekaalulisi, ei tunne ta üleolevust ega ebameeldivust nende suhtes, vaid ta on pigem elevil, sest ta teab, et kui see inimene otsustaks nüüd muutuda, siis saab ka tema sellega hakkama. See vajab vaid otsust ja tööd iseendaga. Kõige tähtsam on järjepidevus. Loomulikult ka sõprade tugi ja tagasiside on oluline, sest kui keegi teeb komplimente, tekitab see hea tunde ja annab motivatsiooni aina edasi minna.

Küsimusele, kuidas peaks keegi, kes soovib sarnast tulemust, asjaga alustama, ütleb Kevin, et tuleb võtta teadmiseks, et algul tuleb endaga tööd teha. Mõttestada ümber, mis on söök, mida sööma peaks. Valmistama toitu kaasa, kus söömine keeruline oleks. Iga harjumuse muutmine vajab natuke aega, et harjuda ja kui sa oled siis uues elus sees, siis tuleb ka teada, et tuleb tõuse ja mõõnasid, aga seni, kuni sa jätkad enda alustatud rada ja ei kuku esimesel raskel hetkel tagasi, on kõik võimalik.