Toidulisandeid on erinevaid: rasvapõletajad neile, kes soovivad kehakaalu vähendada; massilisajad neile, kes soovivad kehakaalu tõsta; enne trenni ja pärast trenni energialisandid (taastujad); vitamiinid-mineraalid ja loomulikult erinevad (vadaku, liha, muna, soja, riisi, kanepi) proteiinilisandid. Need jagunevad veel omakorda kiireteks ja aeglasteks valkudeks. On hakatud tootma proteiinipudinguid, -batoone, -pannkoogijahusid, -krõpse, -küpsiseid, -geele ja valmiskokteile.

Toidulisandid on mõeldud kõikidele aktiivsetele inimestele. Need aitavad paremini füüsilist ja vaimset tööd sooritada ning taastuda. Keskmine inimene võiks kasutada kindlasti vitamiine-mineraale, pärast rasket tööpäeva taastujaid ning samuti näiteks oomega-3- ja kookosõli. Toidulisandid käivad käsikäes tervisliku ja vaheldusrikka toidulauaga.

Väga paljud arvavad ekslikult, et kui kasutada rasvapõletajaid, ei pea enam toidulauda jälgimagi. See oleks sama, kui tarbida rahusteid ja juua energiajooki peale. Õnneks on tänu Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu aastatepikkusele valgustustööle hakanud tavainimeste teadlikkus toidulisandite kohta kiiresti kasvama ning lisandeid müüakse juba peaaegu kõikides suuremates toidukauplustes ja keskustes. Toidulisanditeta on võimalik kindla tasemeni treenida ja areneda, aga mingil hetkel avastab edasijõudnud spordisõber, et enam ei toimu arengut. Eks kõik, mis liigub, väsib mingil hetkel ära ning lisaenergiat ja -jõudu on vaja igaühel.

Kuidas saada õigeks ajaks vormi?

Kui mees kaalub jaanuari alguses 100 kg, pole üldiselt reaalne ilma spetsialisti nõustamiseta rannahooajaks alla 80 kg olla.

See on kõige suurem mure nii naistel kui ka meestel. Selleks et õigeks ajaks vormi saada, peab alustama oma eesmärgi analüüsimisest võimalusel koos personaaltreeneriga. Kui mees kaalub jaanuari alguses 100 kg, pole üldiselt reaalne ilma spetsialisti nõustamiseta rannahooajaks alla 80 kg olla. Kusjuures tundub, et 99% eestlastest usuvad siiralt, et teavad, kuidas tervislikult toituda. Nii jõuavadki need "teadlikud" inimesed mingil hetkel personaaltreeneri juurde ning selgitavad, et söövad korralikult kolm-neli korda päevas rammusat toitu, joovad igal õhtul "ainult" kaks õlut ja käivad kaks-kolm korda nädalas kümme minutit jooksmas, aga kehakaal ei kuku. Ja nad mõtlevad seda tõsiselt.

Parema vormi nimel on vaja teinekord ohvreid tuua, oma harjumusi muuta. Vajalik on lähedaste mõistmine ja toetus. Tihtilugu teevad just sugulased-tuttavad karuteene, kui ühe pereliikme kaalulangetusprogrammist tehakse üleüldine naljanumber. Kaalualandamise alguses soovitaksin tavalisel inimesel end esmalt ühe nädala jooksul iga päev kaaluda. Nii märgatakse, et nädala lõikes võib kehakaal muutuda 2–3 kg, võib-olla rohkemgi. Sellise kaalumisega võib tekkida juba esimene visioon kehakaalu muutumisega seotud toitumisharjumustest. Mõned on näiteks väga tundlikud soola suhtes – selle liigne tarbimine ajab neid vett jooma ja ka kaal tõuseb märkimisväärselt. Teised on tundlikud suhkru ja süsivesikute suhtes jne.

Kaalulangetamise eesmärgi nimel peab palju pingutama: tuleb rohkem liikuda ja pöörata suuremat tähelepanu toidulauale. Toidulisanditest tuleks tarvitada kindlasti näiteks rohelist teed (kas pulbrina või kapslites), karnitiini ning erinevaid teisi rasvapõletajaid, mis vähendavad söögiisu ja viivad jäägid kehast paremini välja – panevad nii-öelda veed liikuma. Kõikidel Eestis müüdavatel lisanditel on kindlasti peale märgitud ka eestikeelsed kasutusjuhendid.

Analüüsi oma toidulauda

Kõik algab toidupoest. Eestlaste elustiili on lisandunud korralikud söömispeod – grillimised. Tihtilugu keeratakse sellega vint korralikult üle. Juba enne grillipeo algust kurdavad pidulised, et nüüd jälle sööme nii, et kogu ihu valutab ja süda on paha. Täpselt nagu jõulude ajal, aga jõulupühad on grillihooajast oluliselt lühemad. Süüa võib, aga mõõdukalt. Alati peab endale ausaks jääma ja mõtlema, kas mul on kõht tühi või mitte. Oleme ausad: kui toit ei ole eriti maitsev, siis me kas ei söö seda väga palju või üldse mitte ning toome ettekäändeks, et meil on kõht täis. Kas keegi on kunagi mõelnud suure perepitsa tellimise ajal, kui palju ta reaalselt süüa tahab? Tihti on teine pool pitsast pigem kohustus kui nauding ning nii need kilod lisanduvad, sest pitsa ajab omakorda jooma ja vedelikku tarbitakse suurtes kogustes.

Toitumisel tasub kuulata oma keha häält. Lauast tõustes peaksid olema inimesel patareid täidetud ja enesetunne reibas, mitte nii et kõht valutab ning õnnetul söödikul käib elu silmade eest läbi ja antakse järjekordne (kordan: järjekordne) lubadus enam mitte nii palju süüa. Vaheldusrikkal toidulaual on kindlasti oluline osa putrudel, suppidel, loomalihal-kalal, puuviljadel-juurviljadel. Nädalavahetusel perega kiirsöögikohta minemise asemel võiks ilusa ilmaga hoopis loodusesse piknikule minna. Kiirsöögikohtadesse minekut ei tohiks lastele mingi suure piduliku sündmusena serveerida, vaid tuleks selgitada isetehtud toidu tähtsust.

Mõistlik oleks tarbida ka oomega-3-õliga kapsleid. Murelikud inimesed tunnevad oomega-3 vastu tihtilugu muret alles siis, kui näiteks liigesed endast tunda annavad. Ühtlasi oleksid vajalikud vitamiinid-mineraalid ihule ja hingele. Lisavalguna võiks tavalise inimese toidulaual olla mõni kvaliteetne proteiinipulber, mida saab lisada pudrule või juua niisama piima ja veega.