Triatloniks valmistuv Raivo E. Tamm: ühtki trenni pooleli pole jätnud, hambad ristis lähen lõpuni!
Alles hiljuti liikus kulutulena uudis, et Raivo E. Tamm, kes on meid aastakümneid läbi teleri Õnne 13 asjadega kursis hoidnud, plaanib läbida triatloni. Nüüd, kus mees on treeningutega hoogsalt alustanud, võtsime temaga ühendust, et uurida, kuidas tal läheb.
Tingimused on ta endale loonud ideaalsed. Nii pingutav trenn kui lõõgastav trennijärgne olemine toimuvad Hiltoni eforea spas jõusaalis. Siin saab Raivo treenida nii rattasõitu, jooksu kui ujumist, teha lihastrenni ja päeva lõpus nautida lihaste lõdvesamist mõnusas mullivannis. Ujumist treenib ta siiski peamiselt Nõmme ujulas ja seal asuval terviserajal kulutab kepikõnniga ketsitaldu. Tema treener Ain-Alar Juhanson, kes on triatloni distantsidega vägagi tuttav, on talle valmistanud ka treeningkava, mida järgides peaks mees viiendal augustil südamepõksudes stardijoonel endalt küsima, mis tal küll arus oli ja sama küsimuse küsima endalt ka peale finišijoone ületamist.
Raivo, mis on sinu sportlik taust?
Näiteks 1979. aasta naistepäeval toimus Parfümeeria- ja Toidurasvade Kombinaadi ning Turismiklubi naistepäevamatk „Kevad, naised ja teater“ Patkuli trepilt lauluväljakule. Eriauhinnaks sain odekolonni „Vana Toomas“, kuna jõudsin kõige esimesena kontrollpunktid läbi käia.
Olen noorena võtnud osa orienteerumisvõistlustest ja erinevatest sõjalis-sportlikest mängudest, nagu Kotkapoeg ja Põuavälk. Ja aeg ajalt olen ikka rahvaüritustel osalenud, kuid viimased kümmekond aastat on kõik see jäänud tahaplaanile.
Linnateatris tegin ka poksitrenni, kuna oli vaja laval poksida. Treeneriks oli siis Lembit Maurer. Ja hiljem olen veelgi poksikotti tagunud. Ka ujumas olen ikka ja jälle aeg-ajalt käinud, Vanalinnastuudio päevil 1990-ndatel ja ka hiljem aeg-ajalt. Algkooli lõpuosas käisin talve või kaks allveeujumise trennis treener Ott Ernesaksa pool.
2003 vabatahtlike reservohvitseride kursustele minnes olin ka kehvas füüsilises vormis ja oli kohutav hirm NATO füüsilise testi jooksmise ees ja siis ma hakkasin iga hommik jooksmas käima, kuni saavutasin üle 30-ses rühmas paremuselt kuuenda aja ja toona, 38-aastasena oli tunne, et ma pole elu sees nii heas füüsilises vormis olnud!
Mis oli see tõuge, miks otsustasid triatloniks treenima hakata?
Abikaasa. Ta oli juba ammu öelnud, et peaks liigutama hakkama, sest olin oma elu raskeimasse kaalu jõudnud. Kui mul on palju tööd, siis ma tahan kogu aeg süüa ja palju. Eriti “ohtlikud” on catering’iga seriaalivõtted, kus kogu aeg võileivad laual…
Abikaasa oli mulle trennialustamise vundamnedi valmis ladunud, kuigi ma polnud seni alustamiseks vedu võtnud. Kui aga Ain-Alar esimeses telefonikõnes mainis, et annab mulle mõtlemisaega ja et kodustega läbi arutada, teadsin ma kohe, mida mu abikaasa ütleks - ja nii oligi “no aga võta vastu pakkumine!”.
Aga tegelikult hakkas mul kohe sees kripeldama, kui Ain-Alar helistas. Naerma ajas küll ka, kuid kripeldama hakkas ka kohe. Ma juba olen selline - kui kuskil miskit on - nagu laulusõnadki ütlevad. Kui kunagi 2002 kuulsin, et eestlased lähevad maasturitega ümbermaailma reisile “Rolling Estonians”, teadsin ka kohe, et mina pean ka sinna kampa saama ja nõnda on mul elus veel ja veel olnud selliseid väljakutseid, kasvõi erapiloodi kursused või “Su nägu kõlab tuttavalt” jne jne ja eks ka varajasemad tritloni hea-eeskuju-persoonid on sees kihvatama pannud, aga siin oli vaja siiski isiklikku kutset, kuid ega mind ei ole raske ära rääkida
Kui suuri edusamme treeningus tänaseks sa juba täheldanud oled?
Ma ei oska seda öelda - vahepeal panin end kepikõnni jaoks liiga õhukeselt riidesse ja külmetusin, siis ei saanud nädal aega midagi teha ja kui uuesti alustasin, oli küll tunne, et kogu esimese kuuga saavutatud ja aina rohkem rõõmustanud võhm ja jõudlus oli kõik kadunud. Tuli nagu täiesti nullist alustada ja tuju oli ka täiesti nullis. Ja seda tunnet on ikka tihti, et ma ei jaksa! Aga ühtki trenni pooleli pole ka jätnud, hambad ristis lähen lõpuni!
Milline kolmest kõige tugevam?
Vast ujumine. Kilomeetri aja peale ujumist on vaid ühel korral olnud, seega ei oska edusamme pakkuda. Jooksma pole aga veel kordagi saanud, põlvede heaks oleme oodanud kaalulangust.
Kuidas on kõik mõjunud kehakaalule ja üldisele enesetundele?
Kaal kõigub, kuid keskmist võttes võib öelda, et alates jaanuari algusest/keskpaigast on 6 kg kohe kindlalt langenud. Abikaasa on täheldanud, et ma ei tahagi enam keset päeva vabadel tundidel magama minna.
On mitmeid rolle, kus sa oled olnud sigaretiga. Kas jätsid ka suitsetamise?
Suitsetamise jätsin maha 1995, kui olin bronhiidi ja kopsupõletikuga haiglas. Mul on emapoolses suguvõsas soodumus astmale ja siis oli periood, kui suitsetajana hakkasid iga jalgade külmetamise järel bronhiidid korduma ja lõpuks kopsupõletiku ajal ütles arst, et teeme nüüd nii, et selles elus rohkem ei suitseta! Sealt tilgutite alt ja inhalaatorite tagant tulles olid kopsud nii puhtad, et mul ei olnud probleemi päeva pealt suitsetamisest loobumisega. Peale seda, pole enam kordagi ei bronhiidis ega kopsupõletikus olnud. Kui olen ka külmetunud, on olnud nohu, kurguvalu, võibolla isegi silmades mingi põletik, kui on kusagil välivõttel ränka külmetamist olnud talviti. Kuid peale kopsudesse nö allatõmbamise lõpetamist pole kopsudega enam 22 aastat mingeid probleeme olnud. Kui on suitsetav roll, või kui mingisse olemisse sobib sigar, siis alla ei tõmba.
Kirjelda ühte treeningpäeva
Kõik päevad on erinevad - I päev 40-50 min rattarenazhööri, II päev ujumist 1 tund erinevate harjutustega 2 km, III päev kepikõndi 2 tundi ja pean ka mägesid vahele otsima ja siis jälle nii edasi ja nii tagasi. Enamjaolt 5 päeva nädalas, sest püha- ja esmaspäevad on varavalgest hilisõhtuni teleseriaalide salvestamiseks.
Kas sead triatlonil mingi eesmärgi ka?
Eks ikka tahaks lihtsalt lõpuni vastu pidada, oleks väga uhke tunne. Kui vaadata mu sportlaseminevikku, siis on ilmselge, et see oleks mu elu suurim päev!
Kui suured päeva suurimad koormused olnud on?
Ujunud olen pausidega nüüd juba küll iga kord rohkem kui 1,9km ehk siis 2 km, aga mitte järjest. 1x on olnud kilomeetri aja peale ujumine. Rattatrenazhööriga olen ühe päeva jooksul enim läbinud 22 km ja kepikõnniga 10 km.
Miks sa soovitaksid sama väljakutset teistele enda vanustele meestele?
Ma soovitan selle pärast, et kui näiteks mõne sellise klubiga ühineda, nagu mina Trismilega, kus mulle treeningkava koostatakse, on see kõik sulle nii kenasti ette ära tehtud, et ole vaid mees. Ja sa teedki kava järgi ja sa kaotad rasva ja sul on stiimul.
Mu abikaasa kutsus mind juba ammu endaga hommikuti ujumisele kaasa, aga kui on palju tööd, siis üritad vaid võimalikult kaua magad. Aga nüüd on see kõik hoopis midagi muud - oma kava mida jälgida ja oma kaalunumbrid, mida on veelgi lõbusam jälgida.
Samas ma ei ole selline müügimees, kes hakkaks mingit kampaaniat tegema. Isegi oma lähimatele sõpradele. Aga ma näen ja kuulen ujulas pea iga kord, et olen oma teoga juba iseeneslikult meestele treenimiseks tõuke andnud ja nii mõnigi ütleb, et asuski treenima tänu minule ja et kohtume triatlonirajal - kui mitte kohe, siis järgmisel aastal kindlasti. Ja ka mu treener Ain-Alar on täheldanud, et mina hea eeskuju persoonina olen väga palju mõju avaldanud inimestele - mul on selle üle väga hea meel ja ma ei hakka kedagi vägisi trenni kutsuma.
Mis saab peale triatloni?
Ma väga-väga loodan, et see jääb mu elustiiliks, sest mul on kodus varsti kaheaastaseks saav poeg ja ma mäletan oma lapsepõlvest tihti pühapäeviti diivanil puhkavat tööst väga väsinud ülekaalulist isa. Minu eeskuju on eelmise aasta hea eeskuju persoon Tanel Padar, kelle puhul see sai elustiiliks, loodan, et siis mina ka ära ei tüdine. Praegu mõtlen tihti, et mis siis oleks saanud , kui ma poleks varasemas elus oma treenimistest ära tüdinenud - kui ma oleks jätkanud allveeujumise treeninguid, või hilisemaid korvallitreeninguid, või keskkoolis alustatud atleetvõimlemist, või orienteerumist, või suusatamist, või kui ma oleks jätkanud kasvõi 90-ndate keskel alusatud poksitreeninguid tänaseni. Või kui oleks jäänud kasvõi hommikujooksu tegema reservohvitseri alguspäevilt 14 aastat tagasi. Ei ole seni kuidagi suutnud järjepidevust hoida - äkki nüüd suudan ja äkki treener Ain-Alar ka ei lase mul taas rasva sisse tagasi vajuda.
Edu Raivo ja hoia meid ikka kursis!
