Metsategu ja esivanemate kombel looduses hakkama saamine on keskmise mehe teadmises hääbumas ja see pole imekspandav, sest metsast juhatab meid välja gps, puud kaminasse ostetakse tanklast ja poed on toitu täis. Kuid siiski võime me sattuda erinevatesse olukordadesse, kus me peame loodusega rammu katsuma ja siis oleks hea teada, kuidas tegutseda. Lihtsalt „Ultimate survivori” ja „Osooni” vaatamisest ei piisa ja see ei anna meile ka õiget nägemust päris elust looduses. Vastupidi, erinevad ellujäämissaated võivad olla hoopis hukatuslikud, sest need tegelevad konkreetsete olukordadega. Kätega kala püüdmine telerist nähtud Amazonases, jätab palju paremad ellujäämisvõimalused, kui näiteks seda harrastada Peipsi järves, sest viimases sured sa lihtsalt nälga.

Teadust inimkeelde panev leht IFL Science, tõi välja kümme ellujäämismüüti, mis võivad saatuslikuks saada, mida me nüüd teieni ka tooksime. Need teadmised ei piirdu ainult Eestiga, sest aina suurem osa Eestist otsustab veeta enda puhkust kodumaast kaugel ning sageli ei valita selleks enam hotelli lebolat, vaid järjest enam on märksõnaks ekstreemsus.

1. müüt: Kui madu salvab sõpra jalast, tuleb tema päästmiseks jalast mürk välja imeda

Fakt: Kui madu hammustab ja süstib mürki, läheb see koheselt vereringesse. Kui sa nüüd kargad oma meelaste huultega sõbra jala külge mürki imema, saab sõber haava sisse uusi baktereid ja sina mürgi enda suhu ning söögitorru. Selle asemel, et pea ees jalga imema tormata, siis salvamise korral on peamine ülesanne hoida pulss nii madalal kui võimalik ning jalg südamest kõrgemal, kuni ta haiglasse-, või kiirabi pärale jõuab.

2. müüt: Kui karu ründab, mängi alati surnut

Fakt: kui sa oled metsas ja näed karu, siis põhiline soovitus on taganeda. Kui see on tulnud sinu maja juurde, või telkimisplatsile, tee end võimalikult suureks ja valjuks, mis peaks karu teoorias eemale peletama.

Kui aga sa oled olukorras, kui karu on sind reaalselt ründamas, siis sinu järgmine tegutsemine peaks olenema sellest, missuguse karuga tegemist on. Kui sind on ründamas mustkaru, siis jäta surnu mängimine kellelegi teisele- võitle oma elu hinnaga.

Lõviosa juhtudel ründab grisli või pruunkaru vaid seetõttu, et kaitsta end või oma poegi. Sellele eelnevad tavaliselt ähvardavad möirged ja paar kiiremat liigutust, et teeselda rünnakut. Eemaldu sellest ründavast kaitsest aeglaselt. Kui karu on jõudnud nii lähedale, et sind füüsiliselt puudutanud, siis on õige aeg surnut mängida, kukkudes kõhuli ja pannes käed ümber kaela. Kuid, kui sa oled olukorras, kus sind on ründamas karu ja sul pole aimugi, mis tüüpi see elukas on – võitle, tee haake, viruta kaigastega.

3. müüt: Sul on vaja leida kiiresti midagi süüa

Fakt: Ei. Ei ole vaja. Ära sellepärast muretse. Sa tuled toiduta suisa kuus nädalat toime. Täpne aeg oleneb su tervisest, ümbruskonnast ja muudeset faktoritest, kuid palju olulisem on leida joogivett ning leida koht öö veetmiseks.

4. müüt: Kõrbes eksides, on vedelik kaktuses abiks janu puhul

Fakt: Sa pead olema kaktuseekspert, et leida see õige, mille mahla on võimalik filtreerida, et saada väärtuslikku vedelikku. Kuid enamus meist pole ja enamus sortides kaktustes olev vedelik, ajab su südame pahaks, ajab oksele, mille tagajärjel kaotad sa veelgi enam vedelikku, mille pärast sa nüüd nii mures oled, et kaktuseid lutsutad.

5. müüt: Sammal kasvab puu põhjaküljel

Fakt: Sammal kasvab puu igal küljel, olenevalt ümbritsevatest tingimustest. Kui sa otsid väljapääsu metsast, siis ära sellele folkloorile liialt lootma jää.

6. müüt: Kui loom sööb midagi, on see ka sinu jaoks ohutu

Fakt: nii linnud, kui oravad söövad mitmeid erinevaid marju, mis inimese jaoks surmavalt mürgised.

7. müüt: Kui kellelgi on külm ja on alajahtunud, siis on abiks kuum vann ja/või naha hõõrumine, et veri ringi käima hakkaks ja soojaks teeks

Fakt: Kui sa hakkad kellegi külmast kahjustunud nahka näiteks rätikuga hõõruma, võid sa nahale palju enam viga teha. Pannes keegi külmunud sooja vanni, võib temperatuuride erinevus mõjuda šokeerivalt ja kahjulikult. Kui sa tahad kellelegi külmunule sooja pakkuda, siis tuleks teda üles soojendada aeglaselt, näiteks mässi ta teki sisse ja pane kaenla alla pudelid sooja veega.

8. müüt: Kui sind ründab hai, siis viruta talle vastu nina

Fakt: Kes kunagi on näinud vees toimuvaid kaklusstseene, see teab, kui jubedad need on – aeglased, väsinud, koperdavad. Kujuta nüüd end ette sügavas vees ja sa pead haile mingil moel rusikaga virutama. Selleks ajaks, kui vee takistuse tõttu su aeglaselt liikuv rusikas hai ninani jõuab, on ta juba ammu su teist jalga järamas.

Kui hai on sind haaramas, võib sind päästa, kui sul õnnestuks enda ja hai vahele midagi jäika panna. Nagu näiteks raudkang. Kuna enamus meist ei käi snorgeldamas ja sukeldumas raudkang ühes, siis rünnaku korral püüa küüntega ta silmade ja lõpuste kallale minna.

9. müüt: Selleks, et hoovus sind kaasa ei viiks, tuleb ujuda alati piki rannajoont

Fakt: Hoovus on võimas ja sinna on paljud inimesed enda elud kaotanud, kuid ujudes rannajoonega risti, on sellest abi vaid juhul, kui hoovus läheb otse mere suunas. See idee ei ole täielikult vale, kuid teadmiseks võiks võtta, et hoovus ei ole alati sirgelt mere suunas, vaid enamjaolt nurga all. Ujuda tuleks mitte rannajoonega, vaid hoovusega risti. Valides suund, vali see suund, kuhu on lihtsam ujuda, sest tavaliselt nii on. Kui sa ujud justkui vastuvoolu, muuda suunda.

10. müüt: Metsa eksides on onn hea ulualune

Fakt: See, kuhu varju otsima pugeda, otsustab ümbruskond. Palavuses vajad sa varju, külmuses on tarvis sooja saada. See tähendab, et kaitsta tuleb end küll tuule eest, kuid lisaks tuleks ehitada ka kiht külje alla, et keha ei oleks vastu maad. Tavaline onn, mida me lapsepõlves ehitasime suvalistest okstest ja roigastest, võib olla abiks tuule ja teatud koguse vihma eest, kuid siiski ei paku see sooja, mida madalamatel temperatuuridel tarvis läheb ning onnis redutamine võib olla halvem lahendus, kui enese väljas liikumisega ja/või lõkkega soojas hoidmine.