10 viisi mõistmaks, kas sa ka tegelikult "terav pliiats" oled

11
Unspalsh.com

Enamus meist peab end targaks. Lisaks armastame me mõelda, et me oleme natukene intelligentsemad kui teised. Siin aga tekib vastuolu, sest ka teised mõtlevad samamoodi ja nemad ei
arva, et me nii intelligentsed oleme. See viib mitme probleemini, mida me elus kogeme, sest:

1. Kui me peame end teistest targemaks, ei võta me kunagi ka nende nõu kuulda ja seetõttu kannatame.

2. Kui me usume, et teised on meist vähem targad, siis me läheme endast välja, kui nad ei kuula meid.

Intelligentsust on võimalik testida mitmel eri moel- teha IQ test, teha vingete ülikoolide sisseastumiskatsed, kandideerida heale töökohale. Kui sa pead neid headeks indikaatoriteks, mis võimaldavad selgitada, kas inimene tark on, siis järelikult pead sa Gandhit, Einsteini ja Bill Gatesi rumalateks, kuna nende tulemused keskmisele inimesele seatud tingimustes koolis olid pehmelt öeldes halvad.

On palju paremaid viise, et selgitada, kas inimene ka päriselt intelligentne on.

1. Kas ta suudab lahendada päris elu probleeme?

Intelligentsed inimesed on päris-elu-probleemide lahendamisel vägagi osavad. Päris elu mured on küllalt erinevad õpikutes kajastatud muredest, kus lahendus on teada ja tavaliselt matemaatiline oskus aitab ka õige vastuseni jõuda. Päris maailmas ei ole ükski situatsioon samasugune nagu eelmine. Isegi kui probleem on sama, siis inimesed ja olukorrad on alati muutuvad. Seega, päris maailma probleemi lahendamine on ülesanne kõige nutikamatele, sest need on alati kordumatud.

Loe lisaks
7 tervislikkuse müüti, mille võiks nüüd ära unustada (21)
Kuus asja, mida Eesti mehed võiksid Brasiilia meestelt flirtimise ja kohtingutel käimise kohta õppida (16)

2. Kas ta valib õiged inimesed õigetele ametikohtadele?

Rääkides probleemi lahendamisest, siis võimatu on see, et ühel inimesel on kõikidele küsimustele alati õiged vastused. Kuid tark inimene teab alati, kes oleks kõige parem inimene kindla probleemi lahendamiseks. Ta valib õige inimese õiget tööd tegema ja lahendab seeläbi oma tekkida võivad mured kiiresti ja efektiivselt.

3. Kui tihti ta saavutab seatud eesmärgi?

Tavalised inimesed vajavad tegutsemiseks teiste tuge ja motiveerimist, kes kasutavad klišeelikke lauseid nagu „miski pole võimatu”, „sa saad kõigega hakkama”, „ole alati optimistlik ja positiivne”. Intelligentsed inimesed tunnevad end sedavõrd hästi, et nad teavad ennetavalt, kas nad on etteseatud asja võimelised laitmatult täitma või mitte. Nad püüdlevad eesmärke, mida nad ka reaalselt suutelised saavutama on ja on seetõttu väga head olukorras, et seatud eesmärgid täita. Seepärast on neil ka enam õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Kuidas saakski inimene pidada end intelligentseks, kui ta ei olegi kuidagi võimeline seatud eesmärke täitma. Ka targad inimesed eksivad, kuid nad võtavad seda kui õppetundi ja kasutavad ebaõnnestumist kui uut teadmist.

4. Kas ta on loov?

Tarkus ja loovus käivad käsikäes. Loovuseta inimene on kui masin, mis suudab küll veatult teha seda, mida ta on programmeritud tegema, kuid ei grammigi enam. Intelligentne inimene on väga loova mõtlemisega ja ei korda kunagi sama viga kaks korda. Ka Edison oli väga loov- ta suutis leiutada 10 000 erinevat lambipirni, mis ei töötanud, kuni 10 001 töötas. Tark inimene otsib alati muu viisi kui olemas olev ei peaks toimima.

5. On ta õnnelik?

Kui sa ei ole oma elu üle õnnelik, siis eriti tark sa ka pole. Üks peamisi eesmärke, mille poole me elus püüdleme, on olla õnnelik ja muuta õnnelikuks ka meid ümbritsevad inimesed. Kui sa oled eluga pahuksis, siis ehk sa ei mõista ei ennast, ega ka seda, milleks seda elu kasutada. Pole eriti mõistlik, ega ju.

Loe lisaks
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Vaata veel