1. Kui me peame end teistest targemaks, ei võta me kunagi ka nende nõu kuulda ja seetõttu kannatame.

2. Kui me usume, et teised on meist vähem targad, siis me läheme endast välja, kui nad ei kuula meid.

Intelligentsust on võimalik testida mitmel eri moel- teha IQ test, teha vingete ülikoolide sisseastumiskatsed, kandideerida heale töökohale. Kui sa pead neid headeks indikaatoriteks, mis võimaldavad selgitada, kas inimene tark on, siis järelikult pead sa Gandhit, Einsteini ja Bill Gatesi rumalateks, kuna nende tulemused keskmisele inimesele seatud tingimustes koolis olid pehmelt öeldes halvad.

On palju paremaid viise, et selgitada, kas inimene ka päriselt intelligentne on.

1. Kas ta suudab lahendada päris elu probleeme?

Intelligentsed inimesed on päris-elu-probleemide lahendamisel vägagi osavad. Päris elu mured on küllalt erinevad õpikutes kajastatud muredest, kus lahendus on teada ja tavaliselt matemaatiline oskus aitab ka õige vastuseni jõuda. Päris maailmas ei ole ükski situatsioon samasugune nagu eelmine. Isegi kui probleem on sama, siis inimesed ja olukorrad on alati muutuvad. Seega, päris maailma probleemi lahendamine on ülesanne kõige nutikamatele, sest need on alati kordumatud.

2. Kas ta valib õiged inimesed õigetele ametikohtadele?

Rääkides probleemi lahendamisest, siis võimatu on see, et ühel inimesel on kõikidele küsimustele alati õiged vastused. Kuid tark inimene teab alati, kes oleks kõige parem inimene kindla probleemi lahendamiseks. Ta valib õige inimese õiget tööd tegema ja lahendab seeläbi oma tekkida võivad mured kiiresti ja efektiivselt.

3. Kui tihti ta saavutab seatud eesmärgi?

Tavalised inimesed vajavad tegutsemiseks teiste tuge ja motiveerimist, kes kasutavad klišeelikke lauseid nagu „miski pole võimatu”, „sa saad kõigega hakkama”, „ole alati optimistlik ja positiivne”. Intelligentsed inimesed tunnevad end sedavõrd hästi, et nad teavad ennetavalt, kas nad on etteseatud asja võimelised laitmatult täitma või mitte. Nad püüdlevad eesmärke, mida nad ka reaalselt suutelised saavutama on ja on seetõttu väga head olukorras, et seatud eesmärgid täita. Seepärast on neil ka enam õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Kuidas saakski inimene pidada end intelligentseks, kui ta ei olegi kuidagi võimeline seatud eesmärke täitma. Ka targad inimesed eksivad, kuid nad võtavad seda kui õppetundi ja kasutavad ebaõnnestumist kui uut teadmist.

4. Kas ta on loov?

Tarkus ja loovus käivad käsikäes. Loovuseta inimene on kui masin, mis suudab küll veatult teha seda, mida ta on programmeritud tegema, kuid ei grammigi enam. Intelligentne inimene on väga loova mõtlemisega ja ei korda kunagi sama viga kaks korda. Ka Edison oli väga loov- ta suutis leiutada 10 000 erinevat lambipirni, mis ei töötanud, kuni 10 001 töötas. Tark inimene otsib alati muu viisi kui olemas olev ei peaks toimima.

5. On ta õnnelik?

Kui sa ei ole oma elu üle õnnelik, siis eriti tark sa ka pole. Üks peamisi eesmärke, mille poole me elus püüdleme, on olla õnnelik ja muuta õnnelikuks ka meid ümbritsevad inimesed. Kui sa oled eluga pahuksis, siis ehk sa ei mõista ei ennast, ega ka seda, milleks seda elu kasutada. Pole eriti mõistlik, ega ju.

6. Suudab ta teadmisi sünteesida?

Intelligentsed inimesed ei ole suuremad asjad õpetlased. Sageli ei ole nad parimate ülikoolide kõrgeimate hinnetega lõpetajad. Nad ei raiska oma ega, et õppida asju, mida nad elus kunagi kasutada ei plaani. Neil on oskus õppida kõigilt ja kõikjal. Nad suudavad oma teadmisi siduda ka teiste aladega, sest nagu Einstein on öelnud, et religioonid, kunstid, teadused on vaid sama puu eri oksad. Kui sa oskad oma teadmisi rakendada erinevate ainete erinevaid aspektides, oled sa ikka päris tark inimene.

7. Suudab ta töötada endast targemate inimestega?

Intelligentsed inimesed ei ole sageli kõige geniaalsemad inimesed. Neil on sageli halb mälu ja aeglane analüüsivõime (Einsteini ja Newtoni lood on laialt tuntud). Kuid ometi on neil „teadmiste teadmised”. Nad näevad maailmas suurt pilti ja mõistavad, kuidas edu saavutada. Kui nad kohtavad kedagi endast geniaalsemat ja targemat, siis nad ei tunne end ohustatuna, vaid vastupidi- nad kasutavad targa inimese omadusi enda kasuks, et saavutada soovitud eesmärke.

8. Suudab ta käitumist ette ennustada?

Intelligentsed inimesed ei suuda ette ennustada vaid enda käitumist, vaid ka nende, kellega neil tegemist on. Nad ei ole üllatunud, kui keegi üllatuvalt käitub, sest neil on eelmiste kogemuste põhjal kogunenud kogemus. Keskmise inimese ootused teistele, põhinevad ideaalkujutise loomisel peas ja soovmõtlemisest. Intelligentse inimese ootused põhinevad realistlikul hindamisel. Seega nad ei pettu inimestes kunagi, sest neil on realistlikud ootused.

9. Kas ta suudab ka tulevikku ette ennustada?

Kui keskmine inimene arvab, et tulevik on ettearvamatu, siis intelligentne inimene teab, mida see toob. Seega on and alati sammukese ees. Kuna nad mõistavad maailma ja seaduseid, siis nad mitte ainult ei ennusta, mis saab, vaid nad ise loovad oma tuleviku. Nende prognoosid ei pruugi alati 100% paika minna, kuid nad on alati tõele väga lähedal.

10. Suudab ta probleeme ennetada?

Keskmine inimene tegeleb probleemiga siis, kui see on tekkinud. Intelligente inimene seda ei oota, kuna mõistavad põhjus-tagajärg seost ja oskavad probleeme ennetada. Nad saavad aru, et mistki ei juhtu siina maailmas kogemata ja kõik on millegi tagajärg. Albert Einstein ütles kunagi, et „Intellektid lahendavad probleeme. Geeniused ennetavad neid.”

Allikas: www.indi300.com