Disc golf'is on väga palju häid ja soodsaid tegureid selle harrastamiseks. Alustav mängija ei vaja rohkem kui kahte-kolme ketast ja mugavat riietust. Piisab ühest lähimaa kettast ehk putter'ist, keskmaakettast ja pikamaakettast ehk fairway driver'ist või distantsi driverist. Ühe ketta hind on orienteeruvalt 15 €. Kettaid müüakse praegu kõikides suuremates spordipoodides, raja lähedal asuvates keskustes, internetipoodides ja disc golf'i Facebooki foorumites. Peale selle on paljude taldrikugolfi parkide läheduses kohad, kus saab kettaid rentida.

Disc golfis on pikematel visetel kaks põhilist viskestiili. Eestkäe- ja tagantkäevise. Nimesarnasused on seostatavad tennisega. Kindlasti oleks soovituslik esimene kord mängima minnes tehnika osas nõu küsida, kas siis mõnelt oma taldrikugolfi harrastavalt sõbralt või parkides olevatelt mängijatelt. Kohe alguses õige tehnika omandamine annab suure eelise kiiremaks arenguks ja hilisemalt väiksema vaeva vigadest lahti saamiseks. Mängu harrastajad on üldiselt väga sõbralikud ja lahkesti abistavad inimesed, seega küsi julgelt.

Alati on silmale hea vaadata ja tekitab sõltuvust, kui ketas lendab sinu soovitud kohta, mis asub algul võib-olla ainult 50 m kaugusel. Samas edasi arenedes juba 100 ja rohkema meetri kaugusel. Paljudele on positiivselt ootamatu jalgsi läbitud vahemaad. Tavaliselt võtab üks 18-korviline ring aega umbes poolteist tundi ja läbitud distants on keskeltläbi 4 km. Värskes õhus liikumine annab positiivse laengu nii kehale kui ka vaimule.

Disc golf'i juures on kõige põnevamaks ja paeluvamaks, et saad iga kord võistelda kas iseenda või oma sõprade-tuttavate vastu. Mängijate tulemuste jälgimist, arvutamist, arengut ja statistikat on ülimalt mugav jälgida discgolfmetrix.com-i kaudu, mis on kõigile inimestele tasuta.

Tihtipeale kohtad rajal treenimas või võistlustel mängimas käies uusi ja toredaid sõpru. Disc golf'i harrastavad abosuluutselt igast eluvaldkonnast inimesed. Arstid, muusikud, kokad, õpetajad, sportlased jne – nimeta, keda tahad.

Ajalugu ja areng Eestis

Disc golf sai alguse 1960-ndate keskpaigast Ameerika Ühendriikides. Seda mängitakse umbes 40 riigis üle maailma ja see number on selgelt suureneva trendiga. Eestisse jõudis ala ligi 15 aastat tagasi. Selgelt tormilisem areng on toimunud viimase kahe-kolme aastaga, kus harrastajate hulk on teinud hüppe sadadest mängijatest tuhandetesse. Maailmas on esirinnas nii taseme, harrastajate kui ka parkide poolest USA, Soome ja Rootsi. Väike Eesti saab aga uhkelt öelda, et ollakse ehk juba esiviisikus. Tõsisemalt harrastavaid riike on 40–50.

Alates 2009. a peetakse ka disc golf'i Eesti meistrivõistlusi, mida koordineerib Eesti Discgolfi Liit. Ühtlasi toimuvad maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused ja ülemaailmselt paljud erinevad rahvuvahelised Open-võistlused ja -tuurid. 2016. a toimus Soomes Tampere lähedal Nokia disc golf'i pargis Discgolf World Touri etapp, mis meelitas kohale selle ala koorekihi. Tänu Soome lähedusele väisas Eestit ka väga suur hulk tipptegijaid, kes käisid võistlemas, koolitamas ja ala reklaamimas Kõrvemaal nädal varem toimunud Estonian Open 2016 raames.

Eestis on 2017. aastal kindlasti kaheks suurimaks rahvusvaheliseks võistluseks juulis toimuv Estonian Open lauluväljakul ja Valgjärve Open augustis. Samas iga harrastaja leiab kümneid võistlusi iganädalaselt enda kodukoha lähistelt. Olgu nendeks erinevad sarjad, nädalamängud või tavavõistlused. Ühtlasi korraldatakse järjest rohkem võistlusi, kus sees mingi väike veidrus või eripära. Heaks näiteks on linnahallis toimuvad sisevõistlused, Järva-Jaanis EV100-le pühendatud 100 korviga võistlus, Kümne Raja Karikas Lõuna-Eestis jne.

Parkide ja brändide mitmekesisus

Eestis on hetkel kokku ligi 100 disc golf'i parki ja see number on ainult kasvamas. Pargid on Eestis absoluutselt igal pool – Alutagusest Ida-Virumaal Pöideni Saaremaal ja Naissaaarest Harjumaal Haanjani Võrumaal. Kindlasti kõige tihedamalt ja rohkemaarvuliselt on parke Lõuna-Eestis. Tasub tähele panna, et mõned pargid on talvistel ja kevadistel sulaperioodel suletud. Selle kohta, kas park on lahti või kinni, on kõige targem uurida infot omavalitsustest, mõnelt rohkem disc golf'i harrastavalt sõbralt või veebilehelt discgolfirajad.ee. Viimaselt saab ka head infot, kus pargid asuvad ja millist tüüpi maastik ees ootab. Huvitavamateks, suuremateks ja ilusamateks taldrikugolfi harrastamise kohtadeks võiks nimetada Kõrvemaa, Jõulumäe, Valgjärve, Vooremäe, Meegaste, Kubija, Tehvandi, Tõrva, Keila, Kuutsemäe, Mammaste, Lihula, Alatskivi jne.

Tõsisema huviga harrastajad avastavad õige pea, et on olemas väga palju erinevaid kettabrände ja numbreid ketastel. Tegelikult käitub edasijõudnud mängija käes iga ketas natuke erinevalt. Selle kohta võib jälle infot küsida poodidest, mängijatelt, foorumitest ja ise järele proovides. Populaarsemad brändid on Latitude64, Innova, Dynamic Discs, Westside Discs, Discraft ja Prodigy.

Eesti hetke esinumbrid on Silver Lätt, Martin Rotmeister ja Kristin Tattar, kuid kindlasti on peale tulemas suur hulk mängijaid, kes soovivad olla nende asemel parimad.

Ohutus ja veelkord ohtus

Ülimalt tähtis on alustavale ja edasijõudnud mängijale ohutus. Tuleks silmas pidada paari kuldreeglit. Esiteks tuleb alati veenduda, et võimalikes viskesuundades ei ole teisi inimesi ja mängijaid. Tihtipeale võib ketas lennata ootamatult oluliselt kaugemale või teises suunas, kui oled planeerinud. Samuti tasub olla ettevaatlik ümbritsevate hoonete ja autodega. Alati viskab järgnevat viset esimesena mängija, kes asub korvist ehk sihtkohast kõige kaugemal.

Soovituslikult on koos mängiva grupi suuruseks 1–5 mängijat. Kui seltskond on suurem, on targem jagada ennast kahte gruppi. Sellisel juhul ei pea teised mängijad liigselt ootama ja toimub sujuvam liikumine.

Jälgi oma ketta lendu, isegi kui vise ebaõnnestub. Pärast on seda lihtsam üles leida.

Kindlasti vaata pargi alguses olevat suurt kaarti ja loe igal rajal olevaid väiksemaid rajakaarte, kus on kirjas mängusuunad, ohud ja erireeglid.

Loomulikult ära jäta prügi metsa või parki ja käitu viisakalt.