2009
31. jaanuaril teenis 3-kuulise võistluskeelu USA ujuja Michael Phelps, kel oli enda praegusest 18 olümpiakullast toona juba 14 tükki kapis. Nimelt jäi Phelps ühel Lõuna-Carolinas toimunud peol juhtumisi fotoobjektiivi ette, kui ta parasjagu läbi klaaskolbi marihuaanat popsutas. Loomulikult trükkis üks Briti tabloid selle pildi hea meelega ära. Ja loomulikult ei õnnestunud Phelpsil erinevalt lumelaudur Ross Rebagliatist end elegantselt välja keerutada.

24. märtsil jooksis FIFA-l korraks juhe kokku, kui WADA hakkas jalgpallureilt nõudma infot selle kohta, kus nad üldse liiguvad ja mida nad teevad. WADA soovis jalgpallureile ka võistlusvälist dopingukontrolli rakendada, mis FIFA sõnul olnuks aga räige sekkumine eraellu. WADA vastas jalgpalliliidu protestile selge sõnumiga – kui FIFA ja UEFA dopingukontrolli osas koostööd ei tee, jääb jalgpall olümpiamängudelt edaspidi üldse välja.

28. märtsil katkestas 23-aastane Prantsuse tennisist Richard Gasquet Miamis toimunud võistlustel vigastuse pärast ühe mängu ja andis seejärel uriiniproovi. Nii A- kui ka B-proov viitasid üheselt kokaiinilaksule ja Gasquet sai joonelt võistluskeelu. Menetluse käigus selgus aga, et ühes ööklubis oli prantslane suudelnud korralikult pilves tüdrukut. Tribunal otsustas, et kuna Gasquet' organismist leitud kokaiinihulk oli vaid soolaterasuurune, tohib ta võistlustele naasta.

17. märtsil ilmusid Belgia kulturismi-meistrivõistlustele kolm antidopinguametnikku – ja seda ilma igasuguse etteteatamiseta. Aga veel enne, kui nad jõudsid proove koguma hakata, olid 20 kulturisti tagaukse kaudu lahkunud ja kogu amatöörüritus jäigi ära.

2011
16. juulil andsid kaks Põhja-Korea naisjalgpallurit naiste MM-il positiivse steroiditesti. FIFA-l tekkis naiskonna suhtes kahtlus ning nii kogunes diktatuuririigi jalgpalluritelt veel kolm positiivset dopinguproovi. Ja siis rullus lahti lugu, kuidas eelmisel kuul oli trenni teinud naisi äikesenool tabanud ning kuidas neid pärast seda traditsioonilisest Hiina meditsiinist teada-tuntud preparaadiga raviti, mis kahetsusväärsetel asjaoludel sisaldas koos muskushirvenäärmete ekstraktiga ka steroide.

2012
3. veebruaril jõudis lõpule maanteerattur Lance Armstrongi vastu peetud dopingujaht. Peaaegu kaks aastat väldanud uurimine ei tõestanud Armstrongil süüd. Pretsedenditu karjääriga maanteerattur oli ka ise oma võimalikku dopingukasutust kindlalt eitanud. Kahelt kontinendilt kogutud tõendid ei tõestanud esialgu veel midagi.

Kolm päeva hiljem, 6. veebruaril tuli Armstrongi kunagisel meeskonnakaaslasel Alberto Contadoril Tour de France'i karikas tagasi anda. Hispaanlane sai kaheaastase võistluskeelu hoolimata väitest, et ta positiivse klenbuterooli-testi taga oli tegelikult riknenud liha, mida ta 2010. aasta Tour de France'i võistlusvabal päeval sõi. Vabandus ei vedanud välja ning Contadori esikoha sai endale Andy Schleck Luksemburgist.

23. augustil jõudis järg taas Armstrongi kätte, kellelt võeti seitse Tour de France'i tiitlit. Asemele sai ta eluaegse võistluskeelu. Otsus tuli pärast seda, kui Armstrong teatas, et loobub võitlemast USADA süüdistuse vastu, mille kohaselt kasutas ta sooritust võimendavaid dopinguaineid jalgrattaspordi prestiižseima sarja võitmiseks aastail 1999-2005. Kõik tema tulemused tühistati alates 1. augustist 1998.

Oktoobris avaldas USADA raporti, mille kohaselt Armstrong mitte ainult ei kasutanud kogu oma karjääri jooksul dopingut, vaid ka äritses sellega. Nike lõpetas kunagise rattalegendiga lepingu, tuues põhjuseks ümberlükkamatud tõendid. Viimane tähendas ühtlasi ka seda, et Armstrong oli enda suursponsorit süstemaatiliselt ninapidi vedanud.

Talvel andis spordilegend intervjuu Oprah'le ja tunnistas, et alates 90-ndate keskpaigast kuni 2005. aastani kasutas ta tõepoolest dopingut.

"Olen oma otsused teinud. Need on minu vead. Istun siin täna selleks, et seda tunnistada ja paluda selle pärast vabandust," rääkis Armstrong Oprah'le. "Pean seda üheks suureks valeks, mida ma ikka ja jälle kordasin."

Armstrongi sõnul oli dopinguskeem lihtne. "Olid olemas sellised asjad, nagu hapnikutaset tõstvad droogid, millest on kestvusspordis tohutu kasu. Ja see oli kõik, mis vaja."
Sellele lisandus, tõsi küll, ka näiteks endalt varem kogutud vere tagasisüstimine. Niisuguse meditsiinimanöövriga oli keeruline vahele jääda, kuigi sellega kaasnev vererakkude ülikõrge protsent vere üldmahus võis iga laborandi panna kulmu kergitama.

Läks veel paar kuud ja Nike tõmbas joone alla ka ärisuhtele Armstrongi vähiravifondiga Livestrong, mille eelarvet spordikorporatsioon üheksa aasta vältel 100 miljoni dollari võrra tõsta oli aidanud.
Kogu tähelennust jäid alles 1993. aastal teenitud maailmameistritiitel grupisõidus ja kaks aastat hiljem saadud San Sebastiani maailmakarika etapivõit.

2015
Uurimine kinnitas ulatuslikku dopinguskeemi Vene kergejõustikus. Selles osalesid nii treenerid, sportlased kui ka Moskvas asuv labor. Viimane jäi enda tööloast sootuks ilma ja selle endine direktor sai süüdistuse dopingukasutuse mastaapses varjamises.

2016
17. juunil otsustas IAAF jätta jõusse dopinguskandaalidest määritud Vene alaliidule kehtestatud keelu, kuid jättis paokile ukse mõnede kergejõustikutähtede osalusele Rio olümpial. Hoolimata Putini juhitud kampaaniast keelu tühistamiseks, otsustas IAAF-i juhatus otsuse jõusse jätta.

21. juunil kiitis ROK IAAF-i otsuse heaks... ja tegi seejärel kiire tsenderduse, kuulutades, et need Vene kergejõustiklased, kes IAAF-i individuaalse testi läbivad, pääsevad Vene lipu all siiski võistlustele. Kaks päeva hiljem teatas WADA üsna ootuspäraselt, et toetab pigem Vene kergejõustiklaste võistluskeeldu Rios.

28. juunil pani WADA neljaks kuuks kinni ka Kasahstani dopingulabori, viidates üldsõnaliselt kvaliteediprobleemidele. WADA eelnevad dopingusõjad olid eelnevalt üle käinud nii Brasiilia, Hiina, Hispaania, Portugali kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigi laboritest.