Esimene klaas läheb eriti raskelt alla, aga sa sunnid. Kaks tundi hiljem vaatad kella ja avastad, et sul on juba üks klaas vahele jäänud ja surud endasse kaks klaasi järjest. Tund aega hiljem on aeg neljas sisse juua, aga sa oled nõus pigem ühe neeru ära andma, aga seda klaasitäit sa sisse juua ei kavatse. Kui töö ja elu ei eelda higistamist, siis tundub see tohutu kogus endasse kaanida väga keerulise ülesandena. Paned tähele, et tehes trenni, kaob vesi nagu mutiauku ja sa ei pea end üldse sundima? Tegelikult ei ole tehtud ühtegi teaduslikku uuringut, mis kinnitaks neid teooriaid, et sul tuleb need kogused endasse kallata.

Selle tänaseni kestva müüdi alged võivad peituda aastas 1945, kui USA Toiduamet andis välja toitumisalase soovituse, mille ühel real oli kirjas, et inimene vajab keskmiselt 2,5 liitrit vedelikku päevas. Jama oli aga selles, et selle koha peal inimeste tähelepanu katkes ja nad ei lugenud, mis sellele järgnes. Soovitus järgnes lausega, et suurema osa sellest vedelikust on võimalik kätte saada söödavast toidust.

Tänaselgi päeval on kõik kohad täis inimesi, kes kannavad veepudelit suisa kaasas, et nii, kui maos tekib väiksemgi ruum, see kiiresti veega ära täita. Ka pudelivett müüakse rohkem kui kunagi varem. Kokkusattumus?

Tegelikult ei pea me vedelikukaotuse pärast eriti muretsema. Eriti Eestis, kus higistamine on suhteliselt raske ülesanne, sest ilm hoolitseb, et me tilkagi ei kaotaks. Selleks, et higistada, tuleb reaalselt end toolist püsti ajada ja liigutada.

Inimene on arenenud tänaseks läbi väga pika protsessi ning veider on see, et alles viimased 70 aastat vajame me kedagi teist, kes ütleks palju me jooma peame. Meie kehad on piisavalt targad, et öelda, millal me jooma peaks. Selle asja nimi on janu.

Teadus pole kinnitanud, et me vajame 8-10 klaasitäit vett päevas ja seda ei olegi võimalik tõestada, sest see peab sõltuma inimese soost, kaalust, aktiivsusest, toidust, tervisest, riietusest ja naiste puhul isegi, kui suur on verekaotus teatud hetkel kuus. Loomulikult ka ilmast, sest jaanuaris -20 kraadiga bussi oodates vajad sa palju vähem vedelikku, kui suvel +25 kraadise ilmaga vutti tagudes. Seega, selline jutt, et me vajame just nii palju vett, ei saa kuidagi paika pidada.

Kui sa oled mures, kas sa jood ikka piisavalt, siis küsi endalt, kas su on janu? Kui on, siis joo. Nii lihtne see ongi.