REISIMINE: Kuidas võib eksootiline puhkus muutuda jubedaks õudusunenäoks?

5
Dermatobia hominis, kole ja ohtlik elukas.Shutterstock

Reisimine on kahtlemata tore, aga...

Inimene on looduse mõistes edukas projekt: ideaalne keha, atraktiivne välimus, vaimukus ja võime rääkida annavad inimesele teiste organismidega võrreldes selge eelise.

Aga peale inimese on maailmas olemas ka muudki. Loomad ja taimed on ilusad ning armsad, inimesed ammutavad neist kõige kõrgemaid emotsioone. Inimeste suhted loodusega on lähedased. Kes naudib päikese käes jahedas vees ujumist, kes troopilises vihmametsas imeilusate taimede pildistamist.

Eksootiliste elamuste saamiseks tuleb meil reisida. See on tore ja naudingurikas tegevus.

Aga iga nauding võib endas peita ohtu: eksootiline puhkus võib mõningatel juhtudel muutuda jubedaks õudusunenäoks.

Täna räägingi nendest tegelastest, kes juba aastatuhandeid inimesi hirmu all hoidnud on. Juttu tuleb siis parasiitidest, kes ei taha endale iseseisvalt toitu otsida või elamiskohta ehitada, vaid eelistavad sattuda teise organismi, nautida seal oma elu, kahjustades raskesti oma peremehe organismi või see isegi tappa.

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos "nugiline, kõrvaltoitlustuja") on organismide vaheline suhe, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega.

Loe lisaks
Valus kogemus tutvumisportaaliga: Kohting kalamehega. Naiskalamehega. (41)
7 tervislikkuse müüti, mille võiks nüüd ära unustada (20)

Püsivaid parasiite jagatakse:
- Endoparasiidiks –elavad peremeesorganismi kudedes või rakkudes,
- Eksoparasiidiks - elavad peremeesorganismi pinnal või läheduses.
Lisaks on ajutine või alaline parasitism.

Enamiku neist parasiitidest on Eestisse toonud meie enda kaasmaalased, reisides mööda eksootilisi maid ning korjates tahtmatult kaasa niiöelda "suveniire”.

Nüüd aga meie loo "kangelaste" juurde.

PARM
Inimestele ja loomadele patogeenne parm Dermatobia hominis elab Kesk- ja Lõuna Ameerika metsades. Naissoost parasiit muneb oma munad sääskede ja muude verdimevate putukate või lestade pinnale. Sellel hetkel, kui putukas hammustab inimest, väljuvad vastsed munadest ja satuvad nahale. Sissetungikoht on sääsehammustusega sarnane: alguses valutab, aga hiljem tekib põletik. Parasiit põhjustab nahal valuliku mädase kolde. Inimesel võib kaasnevalt esineda peavalu ja ta tunnetab sissetungi kohal võõrkeha olemasolu. Pärast 5-12 nädalat on vastne kasvanud kuni 2,5 cm pikaks ja elimineerub iseseisvalt organismist. Sellel aastal on Synlab Eesti laboris diagnoositud üks dermatobioosi juht.

Patsient, kes oli Soome kodanik, oli viibinud detsembri alguses Lõuna-Ameerikas, Mehhikos. Pärast reisi tekkis tal käele valutav mädakolle. Laborisse saadeti uuringuks koldest eemaldatud parmu vastne (labor ei tea, kas parm elimineerus ise või eemaldas selle patsient või arst). Ühe tööpäeva jooksul kinnitati labori poolt parasiit Dermatobia hominis. Parmu vastne eemaldati ja inimese tervisele pikaajalist ohtu ei olnud.

Parm võib tekitada niisuguse mädakolde:


PAELUSS
Trichuris trichiura on paeluss, kes parasiteerub inimese käärsooles. Trichuris trichiura on leitud ainult troopikas, Euroopas ei ole see levinud. Mulla sees olevad munad on puhkeoleku staadiumis, kuni nad satuvad inimese kehasse. Tavaliselt põhjustab see paeluss kõhulahtisust, kuid rasketel juhtudel venitavad sooleseina ja võivad põhjustada pärasoole laienemist. Õigeaegselt avastatuna on parasiit edukalt ravitav.

Trichuris trichiura on jõudnud ka Eestisse. Synlabi Tallinnas laboris on teda viimase aasta jooksul leitud 2 korda. Patsiendid olid õigeaegselt pöördunud arsti poole ja labori poolt kinnitavad vastused olid arstini jõudnud ööpäeva jooksul, mille alusel on määrati patsiendile õigeaegselt saadud ravi.

ÜMARUSS JALAS
Järgmine eksootiline esindaja on ümaruss Dracunculus medinensis, kelle vastsed nakatavad seisvas veekogus elavaid koorikloomi. Tarbides seda vett, neelab inimene alla ka nakatunuid koorikloomad. Paari kuu jooksul vabanevad inimese sooletraktis munadest isased ja emased Dracunculus medinesis ussid. Pärast paaritumist isased ussid surevad. Emased ussid hakkavad migreeruma jalgade suunas, kuhu munevad oma munad. Sellele kohale tekib mühk ja tugev põletik. Nakatunud inimesed üritavad leevendada põletikku veega ja panevad oma jalad jahutamiseks veekokku. Lõpuks mühk avaneb ja munad satuvad vette. Nii algab Dracunculus medonensinse elutsükkel.

Eestis oleme seda ümarussi küll uurinud, aga otseselt avastanud ei ole. Et vabaneda tülikast parasiidist, keritakse uss peenikese pulga ümber, ja sikutatakse kuni selle täieliku väljumiseni inimese kehast.

Selline näeb välja ümarussi välja sikutamine:

Ümaruss Dracunculus


SÄÄSK
Leishmania on algloom, kes satub inimorganismi sääskede hammustuste kaudu. Erinevad Leishmania liigid esinevad Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna Ameerikas ning Aafrikas. Haigus võib esineda vistseraalse või nahavormina.
Kohe pärast nakatumist siseneb Leishmania lümfisüsteemi ja liigub üle kogu keha laiali, kus parasiit paljuneb ja moodustab haavandeid.

Vistseraalne leishmanioos (leidub Vahemere piirkonnas) esineb sagedamini lastel. Inkubatsiooniperiood võib kesta kahest nädalast kuni mitme kuuni, vahel ka mitme aastani. Haigestunud inimesel tekib palavik, ilmneb nõrkust ja kaob söögiisu. Kaasuvalt suurenevad põrn ja maks, mistõttu tekib märgatavalt väljaulatuv kõht. Patsiendil võib esineda aneemia ja kõhnumine. Haigus kestab mitu kuud ja kui seda ei diagnoosita ja/või ei ravita võib lõppeda surmaga.

Naha leishmanioosi puhul (peiteaeg1-2 kuud) ilmuvad sääskede hammustuskohale väikesed, pruunikas-punakad punnid, mis on keskmise tihedusega ja tavaliselt nõrgalt valutavad. Punnid suurenevad 1-6 nädala jooksul ja muutuvad haavanditeks. Protsess kestab paar kuud, kuid rasketel juhtudel rohkem kui aasta. Haigus lõpeb taastumisega, nahale jäävad armid. Haigus on laialt levinud sooja kliimaga riikides, nt seda esineb palju Lõuna-Itaalias, kuhu eestlased tihti reisivad ja seetõttu tellitakse igal aastal erinevate meetoditega leishmaanioosi uuringuid. Synlabi Tallinna mikrobioloogia osakonnas on viimasel aastal diagnoosinud üks positiivne nahaleishmanioos patsiendil peale Aafrika reisi.

Leishmanioos näeb välja selline:

ÜMARUSS SILMAS
Loiaasis on krooniline nugiusshaigus, mille põhjustajaks on ümaruss Loa Loa, kes paigutub kudedesse. Täiskasvanud emane uss on 50-70 mm, isane uss 25-35 mm pikkune. Loa Loa on levinud ainult Lääne- ja Kesk Aafrikas.
Haiguse peiteaeg võib olla kuuest kuust kuni aastani. Haigus algab allergiliste ilmingutega. Nahale ilmub lööve, tekib palavik, esinevad jäsemete valu ja tuimus. Parasiitide liikumine nahaaluskoes põhjustab sügelust ja põletustunnet. Parasiidi migratsioon silma sidekesta tekitab silma valge osa punetus koos silmalaugude paistetusega, mis on tajutav terava valuna. Loa Loa sattumine ureetrasse tekitab valu urineerimisel. Parasiit on väga huvitav, on pigem mustanahaliste haigus, aga meie piirkonda veel ei ole toodud. Tavaliselt alustatakse ravi, kui parasiit on jõudnud silma.

Ülalnimetatud eksootilised parasiidid on ainult pisike osa nende rikkalikust maailmast. Parasiite leidub igal pool, mitte ainult eksootilistes riikides.

Nakatumaks mõne parasiidiga piisab vaid lähikontaktist teise inimesega. Näiteks täide ja sügeliste levik toimub inimeselt inimesele. Need haigused võivad tunduda tänapäeval eksootilisena, aga paraku avastame laboris igapäevaselt.

Süües pesemata marju või maitsetaimi koduaiast võib heale maitseelamusele saada lisaks ka Ascaris lumbricoides munad.

Ja naabri poolt pakutud Peipsi järve imehea, vähesoolane haugi kalamari võib olla rikastatud Diphyllobothrium latum munadega.

Kaevuvesi armsas Eesti külas, eriti loomafarmi lähedal võib olla reostatud loomade väljaheitega. Sel viisil jõuavad algloomad ka teie sooletrakti.
Iga kord, iga sammu eelselt tasub järele mõelda, kuidas see tegevus mõjub minu tervisele. Kas see toit, vesi, inimene, loom, riik, ekstreemne puhkus on piisavalt turvaline tervisele?

Suurim osa parasitaarsetest haigustest on ravitavad. Oluline on õigeaegselt pöörduda arsti poole. Arst võtab patsiendilt analüüsi ja saadab laborisse. Teine võimalus on ise pöörduda laborisse ja vajadusel ka tellida laboriarsti konsultatsioon. Vastavalt saadud analüüsi tulemustele määrab arst hiljem temale ravi. Mõistlik on peale eksootilist puhkust lasta ennast kontrollida parasiitide suhtes. Parasiitide invasioon kulgeb tihti haiguse alguses asümptomaatiliselt, kuid on hästi ravitavad.

Inimene on looduse kõige edukam projekt, aga ikka on keegi teine, kes tahab olla edukam. Juhi ise oma tervist!

Loe lisaks
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Vaata veel