Ükskord jõuab sinuni teadmine, et oled jäänud üksi.

Tegelikult oled kogu aeg üksi olnud, sa vaid ei teadnud seda, kuna üldiselt saadakse sellest aru liiga hilja. Vanemad surevad, abikaasad muutuvad, lapsed kasvavad suureks. Või lahkud ise nende juurest, kui oled mõistnud, et oled neist lahku kasvanud. Elu on keeruliste sündmuste ning olukordade keeris ning sina oled selle keskel. Kõike võib juhtuda. Ka üksinda jäämist.

Kukub kokku see, mis eile veel näis täiesti toimivat. Ükskõik, mis täpselt ka ei juhtuks, tea, et üksiolek on sind alati varjuna saatnud – olnud sinu selja taga, nagu lähenev talv.

Küpsus on see, kui suudad taluda üksindust, seda üle dramatiseerimata. Ja valmistuma selleks tuleb õppida varakult.

Kõiki peale kõige lähedastemate sugulaste annab asendada.

Mitte miski ja mitte keegi pole asendamatu. Lase uusi inimesi oma ellu ka siis, kui sa veel praegu aru ei saa, mis teil üldse ühist on. Kui oled ükskord jäänud üksi, siis see tegu päästab sind.

Aju on tehtud tegelikult laisast materjalist. Mida aeg edasi, seda vähem tahab aju oma mugavusmulli lõhkuda. Ta soovib viibida samades paikades ja teha rutiinset tööd, kuni uute kogemuste otsimise soov kaob. Ära lase oma ajul tegeleda ainult samade asjadega ja tunda rahulolu rutiinist.

Ka siis, kui oled liiga laisk ja uus tundub hirmutav, siis sunni oma aju tegutsema, sest kord, kui oled üksi jäänud, aitab see sind.

Andesta kõigile, kellele võimalik, teiste puhul unusta nende olemasolek.

Unustamine on parim ravim ja ka parim karistus.

Kiiret pole kuhugi.

Kõik, mis toimub kiiresti, ei kesta kaua. Kui sa tõesti midagi väga tahad, siis tee seda. Kui loobud, siis järelikult polnud seda teile vaja. Riskialtid ettevõtmised ja mõtted lükka edasi. Anna neile aega settida. Tee seda, mis teil on peas mõlkunud piisavalt kaua või ka seda, mille suhtes sa pole päris kindel, kas tahad seda teha.

Kui tahad midagi väga-väga teha ja pead seda õigeks, siis tee see ära. Soovid ongi elu vundament. Lase unistustel endas elada ja võimalusel realiseeri need. Kui unistused on kadunud, otsi nad uuesti üles.

Kuigi oled nüüd üksi, ära loobu sellest, mida oled tõeliselt ihaldanud.

Edu on kogemus, mida soovitakse korrata. Mistahes ebaõnn tähendab kogemuse puudumist ja see tuleb asendada eduelamusega. Proovida veel ja veelkord. Julgus riskida on kogemus. Vahetevahel lausa jultumusena tunduv tegutsemine on samuti kogemus. Kuid ka kannatlikkus, vastupidavus, oskus loobuda, stabiilsus ja sõltumatus – kõik see on kogemus. Peaasi, ära anna alla, kui midagi tahad.

Tee, mida tahad, kuid kuula oma keha.

Hoolitse oma keha eest, muidu võib juhtuda, et ühtäkki jätab ta sind maha. Harju kuulama, mida ta soovib, ja siis täida keha soov. Kui sa pole kunagi kuulanud oma keha ja ei tea ka, kuidas oma kehaga suhelda, siis on parim viis sellega alustada on kas jooga, jalutuskäigud looduses või ujumine.
Keha ootab, et sa temaga räägiksid.

Viimane asi, mille pärast muretseda, on teiste arvamus.

Tegelikkuses mõtlevad inimesed nii sinust kui ka iseendast suhteliselt sarnaselt. See tähendab, et nad ei mõtle sinust üldse.

Mitte miski pole lõpp, isegi lõpp mitte.

Kõik on õppetund. Mõtle sedasi, kui oled mures, sõbra haual, kui kallim on sind hüljanud. Kord saabub päev, kui ütled: "jah, nii ongi parem". Miski pole lõplik. See lause päästab sind, kui oled jäänud üksi. Ja kasulikum on mõelda, mida toob homne päev. Nii on kergem järgida neid õpetusi.