Väikelapse sünd võib viia isa une
California Ülikoolis tehtud uurimuses hinnati nii vastsete emade kui ka isade unemustrit ning väsimust enne ja pärast lapse sündi. Selgus, et mõlemal lapsevanemal esineb muutusi unemustris, kuid kõige vähem magab ööpäeva jooksul just isa. Vaatamata sellele, et emad tegelevad suuremas osas lapse hooldamisega, on isasid, kes panevad õhtul last magama ja rahustavad neid ka öösel taas unele. On ootuspärane, et isad viibivad nii sünnituse juures kui aitavad ka hiljem emal last hooldada. Isadel, kes tegelevad öösel rohkem lapse eest hoolitsemisega, jääb uneaeg paraku lühemaks. Probleem seisneb selles, et isad ei saa päeval oma unepuudust järele magada, sest käivad enamasti täiskohaga tööl (Gay jt 2004).
Erinevate uuringute järgi saavad väikelaste emad ööpäevas isegi kuni 66 minutit rohkem magada kui nende partnerid. See teeb nädala peale kokku juba ligi kaheksatunnise uneerinevuse. Unekvaliteedi muutused võivad aga tekitada probleeme paarisuhtes, töö tulemuslikkuses ja tööohutuses.
Öistest unekatkestustest ning une lühikesest kestvusest tingitud väsimus võib mõjutada töö tulemuslikkust, järelvalvet ning otsuste tegemist. Värsked isad võivad olla isegi liiga väsinud, et täielikult tööohutusnõudeid järgida. Kõrge füüsilise intensiivsusega professionaalidel nagu kaupmeestel, ehitajatel ja tootmistöötajatel võivad magamatusega kaasneda tõsised tagajärjed, sest kehvem tööohutusereeglite täitmine võib mõjutada terve üldsuse ohutust (Mellor ja St. John 2012).
Mõned isad on magamatusest tingitud väsimuse tõttu ärrituvamad, mis suurendab omakorda perekonnasiseseid probleeme. Teadlased leiavad, et objektiivselt mõõdetud uneaeg võib prognoosida rahulolu paarisuhtega. Seega – mida rohkem magab äsja isaks saanu, seda paremaks peab ta oma suhet. Sünnitusjärgses perioodis väheneb suhtes sisemiste mõtete ja tunnete jagamine paarilisega. See võib aga tulevikus kaasa tuua suhtlemisraskusi. Ka pikaajaline intiimsuse puudumine võib päädida sagedasemate konfliktidega.
Kuidas saada rohkem und?
Üks paremaid lahendusi, mis muutuvat elurütmi ennetada aitab, on perekooliloengud, kus isad saavad teavet peagi muutuvast unerütmist ning kõigest, mis sellega kaasneda võib. Nii saavad tulevased isad end ette valmistada ja pärast lapse sündi pole muutused enam sedavõrd drastilised.
Oluline on ka see, et ämmaemandad ja teised tervishoiutöötajad pööraksid pärast lapse sündi tähelepanu mitte ainult emale ning vastsündinule, vaid kai sale. Näiteks on Austraalias keskused, kust isad saavad pärast lapse sündi nõu küsida. Need keskused skriinivad, tuvastavad ja toetavad isasid, kellel on kohe pärast lapse sündi väsimus, stress või muud probleemid vaimse tervisega. Perede ootused on ajaga muutunud ja nii püüavad keskused sellised isasid võimalikult varakult lapse kasvatusse kaasata. Samal ajal kui suurem osa keskuses käivaid isasid kannatab kerge või keskmise pinge all, kurdab tervelt 16 protsenti isasid kõrgenenud depressiooni, ärevust, stressi ja väsimust.
Juba enne lapse sündi tasuks ilusale kodukujundusele eelistada mugavust. Unekvaliteeti on võimalik parandada kasvõi magamistuba pisut ümber tõstes. Nii saab lapse esimestel elukuudel kasutada hälli või korvvoodit ja panna see vanemate voodi kõrvale – siis ei pea värsked lapsevanemad öösel kaugele minema, kui laps ärkab ja endaga tegelemist nõuab. Suur kasu on ka öölampidest, mis annavad pehmet valgust ja ei sega terve pere und.
Kindlasti tasuks toita last rinnaga, kui see vähegi võimalik on. USA-s tehtud uuringu tulemused näitavad, et lapsevanemad, kes toitsid oma lapsi rinnaga õhtul või öösel, magasid keskmisel 40-45 minutit kauem kui need vanemad, kes toitsid oma lapsi piimaseguga. Lapsevanemad, kes toitsid oma lapsi piimaseguga, kurtsid ka katkendlikuma ööune üle.
Tööandjatelgi tasub äsja lapsevanemaks saanud isadega leida kompromisse, mis aitaksid optimeerida töökohustusi ja tööaja pikkust – väsinud ja tusane töötaja pole ju tööpostil kuigi tõhus.
Eestis on olemas kümnepäevane isapuhkus, mida saab välja võtta kahe kuu jooksul enne sünnitustähtaega ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Mellor ja St. John (2012) leiavad seejuures, et isapuhkusest ei ole kasu, kui see võetakse korraga välja varases sünnitusjärgses perioodis. Nimelt selgus teadlaste uurimustööst, et väsimus on suurim kaheteistkümnendal nädalal pärast sünnitust. Seetõttu tasub leida võimalusi, kuidas väikelaste isadele senisest enam puhkepäevi võimaldada.
Artikkel põhineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl „Muutused meeste unekvaliteedis seoses lapse sünniga ning nende mõju elukvaliteedile“.
